Kommentaar ÜRO pagulasameti UNHCR esindaja Põhja- ja Baltimaades
© UNHCR/Caroline Bach
Artikkel avaldati esmalt 23. august 2022 EstiPäevaleht.
Sel nädalal möödub kuus kuud sellest, kui Venemaa alustas sissetungi Ukrainasse, mis tõi kaasa ägeda sõjategevuse ja põhjustas tohutut hävingut ning tõsiseid tagajärgi süütutele tsiviilelanikele. See omakorda on vallandanud ühe suurima ja kiiremini kasvava pagulaskriisi pärast Teist maailmasõda. Me kõik oleme näinud laastavaid pilte eelkõige naistest ja väikestest lastest, kes põgenevad oma elu eest, peredest, mis on sageli lahutatud, maha jäetud kodudest ja asjadest ning üleüldisest ebakindlusest selle suhtes, mida tulevik kaasa toob.
Niisama ootamatu ja tohutu kui oli pagulaste väljavool Ukrainast ja sõjategevuse eest – niisama kiire ja ülevoolav oli reageering, solidaarsus ja abivalmidus, mida kogu Euroopas, sealhulgas ka Eestis, täheldati.
Oleme näinud, kuidas valitsus, kohalikud omavalitsused, kodanikuühiskond ja paljud, paljud tavakodanikud ja vabatahtlikud on teinud koostööd ja võtnud vastu Ukrainast põgenevaid pagulasi. Eesti inimesed on avanud oma kodude uksed ja annetanud heldelt abivahendeid, aidates igal võimalikul viisil. Riiklikud ametiasutused on kohandanud seadusi ja menetlusi, et põgenevaid inimesi paremini vastu võtta ja neid sotsiaalkaitsesüsteemi hõlmata. Vabakond on kiiresti sekkunud ja osutanud erakordset abi, mis näitab Eesti kodanikuühiskonna tugevust ja pädevust.
Oma suuruse ja rahvaarvuga võrreldes on Eesti vastu võtnud ja võtab jätkuvalt vastu väga palju Ukraina pagulasi – ja kuigi see on loomulikult avaldanud survet vastuvõtuvõimele ja sotsiaalkaitsesüsteemile, on Eesti jätkuvalt hoidnud oma piirid Ukraina pagulaste jaoks avatud ning taganud neile majutuse ja toe. ÜRO pagulasameti UNHCR arvates väärib see erakordne riigi pühendumus kiitust ja tunnustust.
Eesti reaktsioon on samuti tugev näide Euroopa solidaarsusest – ja seda on jätkuvalt vaja, sest olukord Ukrainas on endiselt väga ettearvamatu. Sõltuvalt arengutest võib Ukrainast lahkuda veelgi inimesi, kes otsivad turvalisust, ning samuti võib kuluda aega, enne kui Ukrainast pärit pagulased saavad sinna tagasi pöörduda.
Nagu ka mujal Euroopas, peab reageerimine ja suuremeelsus Ukraina pagulaste suhtes olema oluline õppetund ja suunis pagulaste ja varjupaigataotlejate tervitamisel ja vastuvõtmisel tulevikus.
Kuigi hetkel on tähelepanu ja mure arusaadavalt keskendunud olukorrale Ukrainas, peame me endale meelde tuletama, et kahjuks on maailmas palju teisi olukordi, kus lapsed, naised ja mehed on sõja, vägivalla, tagakiusamise või inimõiguste raske rikkumise tõttu sunnitud oma kodudest lahkuma. Maailmas on nüüdseks sunniviisiliselt ümberasunud inimeste arv ületanud 100 miljoni piiri, kellest enamik on ümberasunud oma kodumaal või naaberpiirkonnas, tavaliselt madala ja keskmise sissetulekuga riikides. See tähendab, et rohkem kui üks protsent inimkonnast on sunniviisiliselt ümberasunud – ja nad kõik vajavad ja väärivad samasugust kaitset ja solidaarsust. Pagulased on pagulased, olenemata nende rahvusest, usutunnistusest, etnilisest kuuluvusest, soost või valitud meeleheitlike reiside ja piiriületuste viisidest.
Viimastel aastatel on UNHCR olnud väga mures Euroopa suundumuste pärast, mis on seotud piirangute kehtestamisega, isikute piiridelt tagasi saatmisega ja varjupaigataotluse esitamise õiguse ohustamisega. Kuigi UNHCR on tervitanud Eesti tugevat ja positiivset reageerimist Ukraina pagulaste suhtes, oleme väljendanud muret ka hiljutiste seadusandlike meetmete pärast, mis näivad viivat Eestit teise suunda, mis näib olevat vastuolus rahvusvahelise pagulaste kaitse idee ja põhimõttega, mis on hoolega kehtestatud pärast Teise maailmasõja õudusi ja kogemusi.
Õigus rahvusvahelisele kaitsele ja inimõiguste austamine on rahvusvahelises ja Euroopa õiguses määratletud peamised põhimõtted ja väärtused. Euroopa peab olema eeskujuks – ja näitama eeskuju. Viimase kuue kuu jooksul oleme näinud seda elavalt praktikas ja tegelikkuses – inimlikkus ja õigusriik käivad käsikäes.
Tänan Eesti valitsust ja rahvast Ukraina pagulaste kiiduväärse vastuvõtu ja kaitse eest. ÜRO pagulasametis loodame, et Eesti jätkab oma rolli täitmist ning annab konflikti ja tagakiusamise eest põgenevatele inimestele turvalise varjupaiga ja eluliselt tähtsa abikäe, mis võimaldab neil paraneda ja oma elu uuesti üles ehitada.
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
