Mis on ümberasustamine?

Ümberasustamine on hindamatu väärtusega nende pagulaste kaitsmisel, kelle elu, vabadus, tervis või põhilised inimõigused on ohus riigis, kus nad varjupaika otsisid. Ümberasustamise protsess tähendab pagulaste üleviimist nende varjupaigariigist teise riiki, mis on nõustunud neid vastu võtma ja ümber asustama.

UNHCR aitab pagulasi ümber asustada, kuid kogu menetlus põhineb koostööl. Tulemusi on võimalik saavutada ainult tihedas koostöös erinevate partneritega, eriti ümberasustavate riikidega, kes pakuvad vabatahtlikke kvoote ümberasustamiseks ja võtavad ümberasustavaid pagulasi vastu aga ka teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) ja vabakonnaga.

UNHCR tuvastab ja suunab pagulased kehtestatud kriteeriumide kohaselt ümberasustamisele pärast seda, kui nende rahvusvahelise kaitse saamise vajadus on kinnitust leidnud. Seejärel otsustavad riigid individuaalsete intervjuude põhjal või toimikute abil, kellele ümberasustamist pakkuda. Enne kui valitud pagulased esmase varjupaiga riigist lahkuvad, läbivad nad ulatusliku menetluse, mis hõlmab arstlikku läbivaatust ja turvakontrolli ning ettevalmistusi uueks eluks ümberasustamisriigis.

Maailma miljonitest pagulastest asustatakse ümber vähem kui üks protsent aastas. Vajadus ümberasustamise võimaluste järele on aktuaalne ja pidev. Seetõttu kutsub UNHCR jätkuvalt ümberasustamisriike üles suurendama oma kvoote ning uusi riike ümberasustamisprogrammiga ühinema.

Kes on ümberasustatud pagulased?

UNHCRi töö on tuvastada üle kogu maailma ümberasustamist taotlevad pagulased selleks kehtestatud taotluskategooriate järgi. Kategooriad põhinevad kõrgenenud kaitseriskil, haavatavustel ja erivajadustel. Ümberasustamise tingimustele vastavate pagulaste hulka kuuluvad näiteks riskirühma naised ja tüdrukud, vägivalla ja piinamise üle elanud isikud, ohustatud lapsed ning pagulased, kellel on sellised juriidilised, meditsiinilised või füüsilised vajadused, mida nende praeguses varjupaigariigis ei ole võimalik rahuldada.

Enne pagulaste ümberasustamise ettepaneku esitamist on UNHCR välja selgitanud nende rahvusvahelise kaitse vajaduse. Igal aastal kaardistab ja kogub UNHCR süstemaatiliselt andmeid pagulaste ümberasustamise üleilmsete vajaduste kohta.

UNHCR innustab kõiki, kes langetavad otsuseid ümberasustamiseks vastu võetavate isikute sobivuse kohta, lähtuma rahvusvaheliselt tunnustatud kategooriatest, mis on seotud tingimustele vastamise, globaalsete vajaduste ja prioriteetidega. UNHCR palub, et riikide ümberasustamise programmid koostataks eelkõige individuaalsete kaitsevajaduste põhjal ning et need oleksid mitmekesised, mittediskrimineerivad ja paindlikud.

Miks just ümberasustamine?

• Ümberasustamine on oluline rahvusvahelise kaitse tööriist nende pagulaste konkreetsete vajaduste rahuldamiseks, kelle põhiõigused on ohustatud riigis, kus nad varjupaika taotlesid.
• Ümberasustamine pakub pagulastele pikaajalist lahendust ja lõpetab nende sundümberasumise.
• Ümberasustamine on rahvusvaheline vastutuse jagamise mehhanism, kuna sellega antakse märku toetusest riikidele, mis võõrustavad suurt arvu pagulasi.

Rekordiliselt kõrge sundränne maailmas ning arvukad konfliktid ja pikaleveninud kriisid sunnivad inimesi oma kodudest lahkuma teadmisega, et väljavaated tagasipöördumiseks on kehvad. Ümberasustamise roll kaitse tagamises ja tulevikuvõimaluste pakkumises maailma haavatavamaile pagulastele üha suureneb.

Tänapäeval ei ole vastutus pagulaste vastuvõtmise ja neile varjupaiga pakkumise eest maailmas võrdselt jaotatud, kuna enamikku pagulasi võõrustavad naaberriigid, valdavas enamuses arenguregioonides.

Ümberasustamine on turvaline ja korraldatud meede tagamaks vastutuse võrdsemat jagamist ning näitamaks solidaarsust riikidega, kes võõrustavad enim pagulasi. See pakub ka ohutut ja seaduslikku teekonda rahvusvahelise kaitse saamiseks, vähendades motivaatoreid edasi liikuda ja meeleheitlikke ebakorrapäraseid teekondi ette võtta.

Ümberasustamine Põhjamaadesse

Põhjamaad on juba aastakümneid olnud UNHCRi tugevad ümberasustamise partnerid ja ümberasustamise raames pagulasi vastu võtnud. Taani alates aastast 1979, Soome aastast 1985, Island aastast 1995, Norra 1980. aastatest ja Rootsi aastast 1950. 

Mitmed selle piirkonna riigid toetavad ka UNHCRi ülemaailmset ümberasustamise programmi – see aitab suutlikkust edendada ja programmi arendada.

Vt ka korduma kippuvaid küsimusi ümberasustamise kohta UNHCRi ümberasustamise käsiraamatust