Digitaalse arengu globaalne eestkõneleja Eesti aitab õpetada IT-oskusi põgenikele Ugandast Ukrainani.
Novembri alul korraldas Eesti välisministeerium Juhan Kuusi dokumentaalfoto keskuses vestlusõhtu „Innovaatiline Eesti ja globaalsed probleemid – mida saame meie ära teha“.
Arutelu toimus fotograaf Vincent Tremeau humanitaarkriiside keskel olevate laste unistuste ametitest kõneleva OCHA näituse “Kui ma ükskord suureks saan” raames, millega Eesti tähistas ÜRO 75. aastapäeva. Näitust saab internetis vaadata siin.
Aruteluõhtul osalejad vestlesid innovaatiliste viiside üle, kuidas pagulasi paremini aidata kogu maailmas.
„ÜRO pagulasameti hoole all on umbes 80 miljonit inimest, nende hulgas ka Eestis varjupaika saanud pagulased,“ rääkis Kari Käsper UNHCRist. ÜRO pagulasamet opereerib pagulaslaagreid üle maailma ja töötab selle nimel, et kõigil, kes on pidanud põgenema vägivalla, tagakiusamise või konfliktide eest, oleks õigus taotleda varjupaika.
Pagulasi aitavate innovatsiooniprojektide rahaliseks toetamiseks on UNHCR koostöös Belgia valitsusega loonud näiteks innovatsioonifondi, aga arendanud ka tehisintellektiprojekte nagu Jetson, mis ennustab põgenema sunnitud inimeste liikumisi. Bangladeshis Cox’s Bazari pagulaslaagris aga ennustati koroonaviiruse leviku erinevaid stsenaariume.
Käsper tõi ka välja, et Eesti on Balti riikidest UNHCRi tegevusse kõige rohkem panustanud, tänu millele saab ÜRO pagulaste heaks palju ette võtta. „Väga suur roll on selles ka Eesti vabaühendustel, kes kolmandates riikides või pagulaslaagrites tegutsevad,“ rääkis ta.
Välisministeeriumi vestlusõhtul olid MTÜ Mondo tööd tutvustamas Aliine Lotman, Garage48 tegemistest rääkis Mari Hanikat, ning Tallinna avaliku sektori teenuste tutvustamisest Ugandas tõi näiteid Kalle Sepp Tallinna arengu- ja koolituskeskusest.
Diginälg loob kontakte maailmaga
Aliine Lotman ütles, et üle kümne aasta tegutsenud Mondo on viimastel aastatel rõhunud sellele, kuidas vähendada digilõhet.
„Oma töös me näeme väga palju seda, et inimesed, kes on nagunii halvemas, haavatavamas olukorras, jäävad ilma haridusest ja nendest võimalustest, mida digi hariduse katkemise korvamiseks võiks pakkuda,“ rääkis Lotman.
Ta tõi välja, et viimastel aastatel on Mondo vedanud digipädevuste ja digioskuste arendamist pagulaslaagrites ja -asumites elavatele noortele, et tagada neile kontakte maailmaga, ja et lappida auke nende hariduses.
Mondo on teinud koostööd ka Eesti kõrgkoolidega, mille õppejõud annavad üle veebi Afganistani naistearstidele loenguid, Ugandas ja Süüria naaberriikides antakse aga digiharidust.
„Mina ise tunnen tugevalt diginälga,“ rääkis väikeses maakohas üles kasvanud Aliine Lotman. „See on sarnane sellele, mida ma olen tundnud, kui ma olen intervjueerinud noori pagulasasumites Uganda maapiirkondades – nad igatsevad kontakti välismaailmaga ja saada aru, kuidas iseennast üles ehitada.“
Põgenikele õpetab ettevõtlikku meelt virtuaalselt ka Eesti Pagulasabi, viies Ida-Ukrainas läbi ettevõtlusprogammi. Parimatele äriideedele annab Eesti Pagulasabi nii raha kui ka tehnilisi vahendeid.
Pagulane peab olema teenuse keskmes
Kari Käsper tõi välisministeeriumi korraldatud innovatsiooni-teemalises arutelus veel esile, et pagulastele mõeldud teenuste disainimisel on oluline tuua pagulane nende keskmesse, nagu seda on tehtud näiteks UNHCRi innovaatilise sularahaabi teenusega.
„See on täielik edulugu,“ ütles Käsper. „See võimestab inimesi ise oma elu üle otsustama. Varem said pagulased teenuseid talongide või kviitungite alusel, aga pagulased teavad ise oma vajadusi kõige paremini.“
„Ka pagulased võiksid tiigrihüppest kasu saada. Vajadused on suured. Aga kui inimesed on näljas või neil pole pesemisvõimalusi, siis on selge, et kogu tegevust ei saa viia digitegevustesse. Innovatsioon tähendab palju rohkem. See on igasugu asjade lahendamine paremini, kui seni on tehtud,“ leidis ta.
Novembri alguses toimunud aruteluõhtut innovatsiooni teemadel saab järgi vaadata välisministeeriumi Facebooki lehel või YouTube’is.
Jaga Facebookis Jaga Twitteris