Novembri lõpus korraldas Sisekaitseakadeemia määratlemata kodakondsusega inimestele kaks turvalisuse teemalist koolitust.
Narvas ja Tallinnas toimunud õppepäevade eesmärk oli näidata mittekodanikele, kuidas nad saavad oma kodukohta turvalisemaks muuta, selgitas Sisekaitseakadeemia koolituste eestvedaja politseikapten Peeter Pau. “Tutvustasime osalejatele politsei, pääste, piirivalve ja tolli tööd, et neile riigistruktuure lähemale tuua,” ütles Pau.
Narva-Jõesuu SPAs toimunud “Siseturvalisus algab Sinust” koolitusel osalejad käisid tutvumas Narva politseijaoskonna, päästekomando, piiripunkti ning Ida Päästekeskuse tööga ning Tallinna koolitusel käinud Lasnamäe päästekomando ja Ida-Harju politseijaoskonna tegemistega.
“Koolituste sisuline osa pakkus osalejatele palju huvi. Esitati küsimusi selle kohta, millega politsei ja piirivalve igapäevaselt tegelevad, uuriti näiteks dokumentide kaotamise ja trahvide kohta. Õpetajad selgitasid, et suur osa nende tööst on ennetus, sest iga inimelu on tähtis,” rääkis Pau ja tõi näiteks, et osalejaid üllatas video sellest, mis juhtub, kui majapidamises läheb pann põlema. “Paljude esimene reaktsioon oleks sellele vett visata, aga õppefilm näitab, et see viskab tulesahmaka üles. Seda ei teata.”
Integratsiooni Sihtasutuse Eesti keele maja nõustaja andis osalenutele ülevaate sellest, kuidas saada kuue sammuga Eesti kodanikuks. “Tahame julgustada Eestis elavaid mittekodanikke eesti keelt õppima ja tutvustame neile kodakondsuse saamiseks vajalikke nõudeid ja seadusi, et nad näeksid, millised uksed neile sellega avanevad,” ütles Pau.
Kahel koolitusel osales kokku üle neljakümne osaleja, kelle hulgas oli abituriente ja tudengeid, aga ka õmbleja, keevitaja, turvamees ja raamatupidaja. Lisaks vene taustaga osalejatele oli õppepäevadele tulnud ka üks Argentiina abielupaar ning Ghanast ja Nigeeriast pärit huvilised, kellest üks avaldas pärast koolituse lõppu soovi Sisekaitseakadeemiasse õppima minna ning kaks noorukit lubasid kevadel keeleeksamid sooritada, et kodakondsust taotleda. Koolitusel osalenute sõnul on neile kõige suurem väljakutse kodakondsuse saamise puhul just keeleõpe.
Koolituse läbiviimist toetas ÜRO Pagulasameti Põhja-Euroopa esindus.
Jaga Facebookis Jaga Twitteris