Eesti riigiteenistujad ja vabaühenduste esindajad käisid Rootsis ja Norras tutvumas sisserännanute lõimimise heade näidetega.
© Elina Aslett
Õppereisil uuriti pagulaste ja migrantide tööturule kaasamist nii riiklikul tasandil, kohalikes omavalitsustes kui ka vabaühendustes. Rootsis toimunud kohtumistelt Åre linnapea Peter Janssoni, linna arengu- ja integratsioonijuhtide ning Rootsi Migratsiooniameti esindajatega jäid osalejatele meelde inimesekeskne ja empaatiline lähenemine sisserännanutesse.
Ametnikud aitavad sisserännanutel igati kohalikku ellu sisse elada, teevad neile koduvisiite ning eelistavad migrantidega suhelda otse. Sisserännanutele kindlustatakse igakülgne abi nii elamis- kui ka töökohtade leidmisel ja antakse keeleõpet. Kuna sealsed kohalikud omavalitsused vajavad hädasti uusi maksumaksjaid, peetakse esmatähtsaks uuselanike turvalisust ja teenuste mugavust, et nad teeksid otsuse sinna elama jääda.
Integratsioon vajab julgeid juhte
Põhjamaade integratsiooniametnikud rõhutasid, kuivõrd oluline on kohalike elanikega rääkimine ja neile olukorra selgitamine. Samuti toonitati, et integratsiooni toimimiseks on vaja julgeid juhte ja otsuseid poliitilisel tasemel. 11 500 elanikuga Åres on 2011. aastast alates varjupaika saanud 798 inimest, Rootsi pagulaskvoot on tänavu 5000 inimest.
Eesti delegatsioon külastas kohalikku algkooli, täiskasvanute õppekeskust ning erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone, kel oli küllaldaselt kogemusi sisserändajate kohalikku ellu integreerimisel. Näiteks toimub kohaliku kiriku ruumides igal teisipäeval keelekohvik, kus käivad koos sisserännanud, omavalitsuse töötajad kui ka kohalikud elanikud. Eesti eksperdid said samuti nende kohtumisest osa, maitsta Afgaani roogasid ja vestelda sisserännanutega, kes olid sealsete töö- ja õppimisvõimalustega rahul, kuid tõdesid, et loomulikult võttis veidi aega kliimaga kohanemine.
Norras panustatakse keeleõppesse
Oslos toimusid kohtumised Haridus- ja Teadusministeeriumis, Integratsiooni ja Mitmekesisuse Direktoraadis, Norra sotsiaalsete teenuste organisatsioonis NAV ning pagulaste kompetentsi ja integratsiooni ühingus SeFi. Sealgi kohtuti kohalike tööandjatega nagu tuntud kodutarvete pood Clas Ohlson, kus leiavad tööd paljud sisserändajad ja varjupaigataotlejad.
Norras on ka palju tööalast immigratsiooni. 2019. aastal oli Norras 14% immigrante, kusjuures kõige suurema osa neist moodustavad poolakad, eestlasi elab seal 4763. Pagulastaustaga inimesi on Norras neli protsenti.
Nagu Rootsiski, alustatakse sisserännanutele keeletundide pakkumisest ja kohalike seaduste tutvustamisest. Kuigi hetkel on Norras on sisserändajate keeletaseme nõue kodanikuks saamisel A2, siis poliitilisel tasandil on tehtud ettepanek muuta see B1 peale nagu ka teistes Põhjamaades. Alates 2020. aastast seadustatakse kahe kodakondsuse omamine.
Kui Rootsi külastuste käigus keskenduti peamiselt omavalitsuste tööga tutvumisele, siis Norras sai delegatsioon ülevaate riigi tegevustest sisserändajate integreerimisel ühiskonda. Kuna nn rändekriisi tipp on möödas, vähendatakse lõimumisteenuste rahastust nii Norras kui ka Rootsis.
Delegatsiooni liikmed leidsid mõlema riigi kogemusest midagi, mida oma töös kasutada. Samas leiti, et mitmeid tugiteenuseid, mida Põhjamaades osutavad kohalikud omavalitsused, pakub siin Eesti Pagulasabi.
Igal juhul andis õppereis uusi ideid, kuidas Eestis olemasolevaid teenuseid veel paremaks disainida ning tõdeti, et sarnased tutvumisreisid oleksid kasulikud kohalike omavalitsuste töötajatele ja töötukassa juhtumikorraldajatele – inimestele, kes uus-sissserännanutega igapäevaselt kokku puutuvad. Leiti, et peamiseks erinevuseks Põhjamaade ja Eesti vahel on endiselt suhtumine sisserännanutesse.
“Pagulaste tööturule kaasamine on üks UNHCRi prioriteete integratsiooni valdkonnas ja meil on hea meel teha koostööd oma partneritega Eestis, Rootsis ja Norras. Õppekülastuse eesmärk on lisaks heade tavade tundmaõppimisele ja teabe vahetamisele ka jätkusuutliku rahvusvahelise koostöö algatamine valitsusväliste organisatsioonide, omavalitsuste ja valitsusasutuste vahel,” ütles UNHCRi Põhja-Euroopa esinduse integratsiooninõunik Karolis Žibas.
Seminarid tööturule kaasamisest
Õppereisile järgnesid kaks rahvusvahelist tööturu integratsiooniseminari Tallinnas ja Tartus. Ettekandeid tegid Põhjamaade eksperdid, kelle kogemustele toetudes arutleti tööalase integratsiooni üle Eestis. Lisaks arutleti, milline roll on selles avaliku, era- ja kolmanda sektori esindajatel ja puudutati ka õpirände temaatikat.
Nii seminarid kui ka õppereis toimusid koostöös ÜRO Pagulasameti, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse, Siseministeeriumi ja MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskusega. Tegemist on kaheaastase projektiga “Migration and Integration in the Nordic–Baltic Region 2018–2019”, mille eesmärk on tugevdada Põhja- ja Baltimaade vahelist koostööd sisserändega tegelemisel.
Eesti eksperdid Põhjamaades õppereisil. ©Elina Aslett
Eesti eksperdid Põhjamaades õppereisil. ©Elina Aslett
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
