Võitlus ellujäämise nimel: Jeena ja Khaled, kaks Süüria pagulaslast Jordaanias

15-aastane Khaled elab Za’atri põgenikelaagris ja on oma kolme noorema õe-venna ainsaks ülalpidajaks. Tema lugu ei räägi mitte ainult valust ja hirmust, mida paljud perest eraldatud lapsed kogevad, vaid ka nende laste vastupanuvõimest olukorras, kus tulevik on ebakindel. Kui küsime Khaledilt, kas ta igatseb oma ema, tõmbab ta oma pesapallimütsi noka sügavale silmile ja hakkab nutma. “Ma igatsen, et ta oleks meie lähedal, et saaksime temaga koos istuda, tema nägu näha,” ütleb ta. Kui lahingud Süürias ägenesid, õnnestus Khaledil koos oma venna ja kahe õega Jordaaniasse põgeneda, kuid tema vanemad pidid maha jääma. Teismeline tunneb sageli tohutut survet oma õdesid ja venda võõral maal kaitsta ja nende eest hoolt kanda. “See oli hirmus,” lausub ta. “Äkitselt olime täiesti omapead ja leidsin end oma õdede ja venna eest vastutavana… Kui nendega peaks midagi juhtuma, ei suudaks ma endale iialgi andestada.”

Jenna elab koos oma perega väikeses viletsas üürikorteris Ar-Ramthā linnas Jordaanias. Nagu suurem osa Süüria põgenikest Jordaanias, elavab Jenna oma perega ebapiisavates tingimustes. Ehkki Jenna ja ta pere saavad UNHCR-i partnerina tegutsevalt Maailma Toiduprogrammilt toidutalonge, on tervislik toitumine siiski keeruline. Jenna vanem õde Rana käib koolis, kuid enam kui pool Süüria pagulaslastest Jordaanias haridust ei saa. Jenna maailma moodustab nende Ar-Ramthā kortermaja hoov ja tema kõige kallim vara on ta lilleline kleit.

Nii Jenna kui ka Khaledi perele on antud abi. Kuna abivajadus on aga tohutu, on UNHCR-il, selle partnerorganisatsioonidel ja Jordaania valitsusel raskusi juba pelgalt põhilise kaitse ja toe pakkumisega, nagu näiteks elukoht; peamised abikaubad; toit; vesi; piiratud rahaline abi ning kõige haavatavamas seisus inimestele mõeldud tervishoiuteenused, psühhosotsiaalne tugi ja haridus. Näiteks 2014. aastal said toidu ostmiseks pangakaardid enam kui 80 000 põgenikku. Lastehalvatuse vastu vaktsineeriti enam kui miljon last, nende seas umbes 160 000 pagulaslast. In Za’atri laagris jõudis “tagasi kooli” kampaania 40 000 põgenikuni ning sõjas saadud vigastusi ja traumahäireid raviti ligikaudu 1500 lapsel. Lisaks jagati Za’atri laagris telkide vagunelamutega asendamise raames välja tuhandeid vagunelamuid, nii et kasutusele jäi veel vaid ligi 1000 telki.

UNHCR-il ei oleks olnud võimalik Süüria põgenikke kaitsta ja aidata ilma Eesti-sarnaste riikide lahke abita. Eesti on viimastel aastatel oma toetust UNHCR-ile suurendanud, annetades aastatel 2012-2014 740 000 eurot, millest 250 000 eurot suunati Süüria põgenikele Jordaanias. Lisaks saatis Eesti oma logistikaeksperdi appi rajama Al-Azraqi põgenikelaagrit Jordaanias ning pani aluse ka Za’atri põgenikelaagri noorte arvutihariduskeskusele.

Käesoleva aasta aprilli seisuga oli UNHCR-i registrisse kantud ligi 590 000 Jordaanias elavat Süüria põgenikku; neist enam kui 300 000 moodustavad lapsed, kellest suur osa on raskelt traumeeritud. Jordaanias on kolm põgenikelaagrit ning Za’atri laager oma 105 000 elanikuga on maailma suuruselt teine põgenikelaager. Sellest hoolimata elab enam kui 80% Süüria põgenikest Jordaanias väljaspool laagreid ja neil on igapäevaselt suuri raskusi toimetulekuga.

Süüria konflikt on sundinud riigist põgenema enam kui 2,7 miljonit inimest, kellest poole moodustavad lapsed, paljud neist alla viie aasta vanad. Pea kõik põgenikud on pagenud Süüria naaberriikidesse, mille ühiskonnad ja majandused on sattunud äärmiselt suure surve alla. Lisaks on vägivalla tõttu Süüria siseselt oma kodudest põgenenud ligikaudu 6,5 miljonit inimest.