Populistid ei suuda kunagi sisserännet „ohjeldada“.
© UNHCR/Anthony Karumba
See arvamusartikkel ilmus Eesti Päevalehes 8. septembril 2024.
Euroopa palavas rändearutelus kerkib ikka jälle esile üks sõna – ohjeldamine. Müüride ehitamine, paatide tagasisaatmine, pagulaste ja ümberasujate teistesse riikidesse suunamine. Sel valimisterohkel aastal kinnitavad populistid valijatele, et eeltoodu tähendab kontrolli taastamist kõiges: piiridest ja sisserändajate arvust tööturgude, tervishoiusüsteemide ja riikliku julgeolekuni. Vähe on poliitilisi taktikaid, mida saadab samaväärne edu nagu hirmutamine.
Ent sellised tegevusviisid tekitavad üksnes illusiooni kontrollist. Nii mitte ainult ei sülitata seadustele ja põhiõigustele, vaid ka jäetakse kõrvaldamata inimeste kolimise põhjused: konfliktid, vägivald, tagakiusamine, vaesus, kliimamuutused – meie ajastu suurprobleemid.
Ei ole üllatav, et inimesed ootavad oma juhtidelt immigratsiooniga kaasnevate murede lahendamist. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen tunnistas hiljuti, et mitu Euroopa valitsust otsivad „uuenduslikke strateegiaid“, et tegelda varjupaigaküsimustega „ELi välispiirist kaugemal“, väites, et sellised ideed „väärivad kindlasti meie tähelepanu“.
Osa vääribki. Ent ainult juhul, kui need on õiglased, seaduslikud, tõhusad, austavad inimõigusi ning leevendavad survet varjupaigasüsteemidele ja võidavad avalikkuse poolehoiu. Millised need olla võiksid?
Aitaks piirkondlik menetlemine
Esiteks, olles äsja naasnud Ukrainast ja Sudaanist, võin teile kinnitada, et kõige kiireloomulisem ning ilmsem strateegia on rahu vahendamine. Sõda, vägivald ja tagakiusamine on üle maailma sunniviisil ümber asustanud 120 miljonit inimest. See arv on viimased 12 aastat järjest suurenenud. Ilma rahuta ei ole võimalik koju tagasi pöörduda ja see arv ei saagi väheneda.
Hädavajalikud on ka kiiremad ja õiglasemad varjupaigasüsteemid ning mahajäämuse vähendamine. See võimaldaks valitsustel pagulaste ja ümberasujatega tegeleda inimlikult ja seaduspäraselt. Need, kes ei vaja varjupaika ja kel pole õigust sihtriiki jääda, saadetaks turvaliselt ning väärikalt tagasi kodumaale. Süsteemide täiustamine aitaks oluliselt leevendada võõraviha ja võidelda üldise tunnetusega, et riigipiiridel valitseb kaos.
See peaks nüüdseks olema kujunenud tavapäraseks korraks. Kuid kui rääkida „uuenduslikest strateegiatest“, siis üks UNHCRi pakutud meetoditest hõlmab varjupaigataotluste menetlemist nii piirkondlikult – kaitset vajavate isikute elukohas või esimeses riigis, kuhu nad on põgenenud – kui ka ELis. Keerulisemaid ja usutavamaid juhtumeid võiks käsitleda ELi maades, aga vähem põhjendatud juhtumeid lahendataks piirkondlikult turvalistes kolmandates riikides.
See võimaldaks vajaduse korral inimesi palju lihtsamini nende koduriiki tagasi saata, samas pagulase staatuse saanud liiguksid edasi Euroopasse. Taotlusi käsitletaks endiselt õiglaselt ja põhjalikult.
Selline lisavõime lubaks liikmesriikidel suunata uued saabujad kohe algusest peale õigesse kohta. Peamine on see, et säiliks õigus taotleda territoriaalset varjupaika.
Vaja on toimivat süsteemi
Selline lähenemine peaks olema osa laiemast strateegiast, et tegeleda liikvel olevate haavatavate inimeste tegelike probleemidega. See võiks hõlmata nn ühtsete kontaktpunktide süsteemi, kus pagulased ja migrandid saaksid juurdepääsu kõigele, näiteks põhihumanitaarabile ja teabele varjupaiga taotlemise kohta piirkondades, kus nad elavad, aga ka abi kadunud sugulaste leidmisel.
Samuti võiks seal anda nõu seaduslike Euroopa riikidesse jõudmise viiside kohta või aidata hättasattunud migrantidel soovi korral turvaliselt koju naasta. Seesuguseid „turvalise liikumise kontoreid“ on katsetatud osas Ameerika riikides, pakkudes liikvel olevatele inimestele elupäästvat tuge.
Et selline idee toimiks, peavad riigid pakkuma pagulaste päritolupiirkondades rohkem võimalusi: ümberasustamiskohad, tööviisad, stipendiumid, perekondade taasühendamine, erasponsorlus jne. Sama tähtis on tunduvalt laiendada seaduslikke ümberasumisvõimalusi.
Tööjõu liikuvus – seaduslikud viisid suure tööjõunõudluse ja tööotsijatest migrantide kokku viimiseks – on kasulik kõigile. Kui selliseid võimalusi oleks rohkem, peaks vähem inimesi varjupaiga taotlemist ainsaks Euroopasse sisenemise võimaluseks.
Mõelgem suuremalt
Kuuldes fraasi „Euroopa pagulaskriis“ ärge unustage, et ligi 80% põgenikke elab oma päritolumaa naaberriigis. Nad ei ole tahtnud oma kodust põgeneda, veel vähem riskida inimröövi või piinamise ja väärkohtlemisega inimkaubitsejate haardes. Aastatel 2021–2023 suri Vahemerel või jäi seal teadmata kadunuks 7600 inimest, Saharat ületades suri hinnanguliselt 950 (tegelik arv on ilmselt palju suurem).
Miljonid pagulased elavad arengumaades või vähem arenenud riikides, mis vajavad piisavaks abistamiseks oluliselt rohkem toetust. Tervisesse, haridusse, elatisse, valitsemisse, julgeolekusse, inimõigustesse ja kestlikku arengusse investeerimine tähendab võimalusi nii pagulastele, ümberasujatele kui ka vastuvõtvatele kogukondadele.
Vastasel korral liiguvad inimesed edasi, hoolimata neid varitsevast surmaohust. Piirikontrolli-kinnisidee ei peleta eemale tõeliselt meeleheitel inimesi.
Seega pakkugem sellistele teekondadele alternatiivi ehk viise, kuidas inimesed saaksid säilitada lootuse ja tegevusvõime. Iga päev kõrbes ja merel toimuva kurbmänguga arvestamine pole üksnes inimlik, vaid ka sotsiaalmajanduslikult kasulik – nii Euroopas kui ka mujal.
Siiski on üks „uuenduslik strateegia“, millest tuleks loobuda: varjupaigataotlejate menetluse ajaks teistesse riikidesse saatmine, ilma et nende taotlused õiglaselt läbi vaadataks. Hea näide on Ühendkuningriigi Rwanda-projekt, mis õigustatult lõpetati, ja teised seesugused algatused. Sellised skeemid rikuvad rahvusvahelist õigust, on ülikallid ja määratud ebaõnnestuma.
Rahvusvaheline koostöö rahu nimel. Suhtlemine liikvel olevate pagulaste ja ümberasujatega. Vaesemate vastuvõtjariikide toetamine. Varjupaigasüsteemide ajakohastamine. Tasakaalu leidmine inimõiguste ning põhjendatult muret tekitava sotsiaalse ja majandusliku surve vahel.
Kui soovite ohjeldamist, siis need on viisid, mis võimaldavad seda saavutada.
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
