Tegemist on kokkuvõttega ÜRO pagulasameti (UNHCR) Euroopa piirkonna direktori Philippe Leclerci sõnavõtust teisipäeval Genfis Palais des Nationsis toimunud pressikonverentsil.
© UNHCR/Alina Kovalenko
Pärast kaks aastat kestnud täiemahulist sõda Ukrainas, keset massilist hävingut ning jätkuvaid mürsu- ja raketirünnakuid kogu riigis varjutab miljonite sundrännanute tulevikku endiselt ebakindlus.
Sõja jätkudes on humanitaarolukord Ukrainas, kus umbes 40% elanikkonnast vajab humanitaar- ja kaitseabi, endiselt kohutav. Paljude jaoks ei ole see esimene kokkupuude sõja ja sundrändega, sest sel nädalal möödub ka kümme aastat Ida-Ukraina sõja algusest.
Praegu on kogu maailmas peaaegu 6,5 miljonit Ukrainast pärit pagulast, kes on otsinud varjupaika väljaspool kodumaad, umbes 3,7 miljonil inimesel on aga tulnud riigi piires sunniviisiliselt ümber asuda.
ÜRO pagulasameti (UNHCR) hiljutise uuringu esialgsete tulemuste kohaselt avaldas enamik küsitletud Ukraina pagulastest ja sisepõgenikest (vastavalt 65% ja 72%) endiselt soovi tulevikus koju tagasi pöörduda. Siiski on see osakaal vähenenud ja käimasoleva sõja tõttu väljendatakse rohkem ebakindlust.
UNHCRi uuring „Lives on Hold: Intentions and perspectives of refugees, refugee returnees and internally displaced people from Ukraine“ põhineb selle aasta jaanuaris ja veebruaris tehtud küsitlustel, milles osales umbes 9900 Ukraina pagulaste, sisepõgenike ja tagasipöördunute leibkonda nii Ukrainas kui ka mujal.
Küsitletud sundrännanute sõnul on peamine tagasipöördumist takistav tegur Ukrainas valitsev ebakindlus, samuti majanduslike võimaluste ja eluaseme puudumine. ÜRO pagulasameti peamine prioriteet on taastada maju Ukrainas, et inimesed saaksid jääda oma kodudesse. Praeguseks on remonditud üle 27 500 kodu. Ukrainas küsitletud tagasipöördunud pagulastest teatas aga üle poole (55%), et töövõimalusi on vähem, kui nad arvasid.
Murettekitav on see, et märkimisväärne osa küsitletud Ukraina pagulastest – umbes 59% – märkis, et nad võivad olla sunnitud koju tagasi pöörduma, isegi kui see ei ole käimasoleva sõja tõttu nende eelistatud valik, kui nad seisavad varjupaigariikides jätkuvalt silmitsi probleemidega, mis on peamiselt seotud töövõimaluste ja õigusliku seisundiga.
Varasemad aruanded näitavad ka, et erivajadustega ja haavatavad pagulased, sealhulgas eakad ja puuetega inimesed, kaaluvad samuti tagasipöördumist, eelkõige kuna tajutakse, et muud võimalust pole.
Pagulaskriis viib hulga peresid lahku – paljud meessoost pereliikmed jäävad Ukrainasse ning pahatihti seab see raskesse olukorda ka need pereliikmed, kes on sunnitud riigist põgenema, samuti need inimesed, kes on jäänud maha ilma perekonna toetuseta. Sellest aruandest selgub, et pagulasi ajendas püsivalt koju tagasi pöörduma eelkõige soov taasühineda peredega.
Praegu naaseb lühiajaliselt Ukrainasse rohkem pagulasi (umbes 50%; eelmisel aastal 39%). Peamiselt tullakse selleks, et külastada pereliikmeid või ka omand üle vaadata. Nagu on märgitud ÜRO pagulasameti seisukohas vabatahtliku tagasipöördumise kohta Ukrainasse, võivad sellised külastused kokkuvõttes aidata teha teadlikke otsuseid pikemaajalise tagasipöördumise kohta, kui tingimused seda võimaldavad.
UNHCR kutsub varjupaigariike tungivalt üles käsitlema pagulaste lühiajalisi visiite Ukrainasse paindlikult ning tagama, et vähem kui kolm kuud kestvad külastused ei mõjutaks pagulaste õiguslikku seisundit ja seonduvaid õigusi varjupaigariigis. Pagulaste kaitse ja vajadused tuleb tagada seni, kuni nad saavad vabatahtlikult ja kestlikult ning turvaliselt ja väärikalt koju tagasi pöörduda.
Kuni sõda jätkub, vajavad pagulased, sisepõgenikud ja sõjast mõjutatud inimesed, kes on jäänud eesliinialadele, kiiret abi. Kuigi rahva vastupanuvõime on endiselt tugev ja paljudes valdkondades on käimas taastamispüüdlused, tuleb seda jätkuvalt toetada, vastasel juhul satub ohtu ukrainlaste kaitse- ja vastupanuvõime.
UNHCR taotleb 993,3 miljonit USA dollarit abi, millest 599 miljonit dollarit on ette nähtud abistamiseks Ukrainas kohapeal ja ülejäänud summa pagulaste toetamiseks varjupaigariikides. Ukraina olukord on praegu vaid 13% ulatuses rahastatud. Kui õigel ajal rahalisi vahendeid ei leita, võime olla sunnitud kärpima hädavajalikke tegevusi Ukrainas ja naaberriikides.
Ukraina rahvast, kelle igapäevaelu see sõda sügavalt mõjutab, ei tohi unustada. Oleme näinud tohutut solidaarsust Ukrainaga ja ulatuslikku ukrainlaste toetamist ning see äärmiselt vajalik toetus ei tohi praegu lõppeda.
ENDS
Eelmisel kuul taotlesid ÜRO ja partnerid ühiselt kokku 4,2 miljardit USA dollarit, et toetada sõjast mõjutatud kogukondi Ukrainas ning Ukraina pagulasi ja neid vastuvõtvaid kogukondi sealses piirkonnas kogu 2024. aasta jooksul. Kokku on kavade eesmärk toetada Ukrainas ja sealses piirkonnas umbes 10,8 miljonit inimest.
Reageerimist Ukrainas koordineerib ÜRO humanitaarabi koordineerimise büroo (OCHA). Selle humanitaarabi kava jaoks taotletakse 2024. aastaks 3,1 miljardit dollarit ja selle eesmärk on toetada 8,5 miljonit inimest. ÜRO pagulasamet (UNHCR) koordineerib regionaalset pagulaste vastuvõtu kava (RRP), mille jaoks on vaja 1,1 miljardit dollarit ning mille eesmärk on toetada 2,3 miljonit pagulast ja neid vastuvõtvaid kogukondi.
UNHCR aruanne „Lives on hold: Intentions and Perspectives of Refugees, Refugee Returnees and IDPs from Ukraine #5 Summary Findings“ on kättesaadav siin.
Täpsemat statistikat Ukraina pagulaste kohta Eestis leiate siit.
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
