Järgneva avalduse on teinud Karolina Lindholm Billing, UNHCRi esindaja Ukrainas.
Sel nädalal avaldas UNHCR uue seisukoha vabatahtliku tagasipöördumise kohta Ukrainasse. Kuigi tagasipöördumine oma riiki on põhiõigus, ei toeta UNHCR aktiivselt Ukrainasse tagasipöördumist käimasoleva rahvusvahelise relvastatud konflikti tõttu. Pagulaste iga isiklik otsus koju tagasi pöörduda peab olema teadlik ja täiesti vabatahtlik.
UNHCRi esialgne soovitus mitte tagasi saata, mis tehti 2022. aasta märtsis, varsti pärast Venemaa Föderatsiooni täiemahulist sissetungi Ukrainasse, kehtib endiselt. Selles kutsutakse kõiki riike üles lubama Ukrainast põgenevatele mis tahes rahvusest tsiviilisikutele mittediskrimineerivat juurdepääsu oma territooriumile ja tagama tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine.
Kuigi paljud pagulased on teinud lühiajalisi külaskäike Ukrainasse, ei leia UNHCR, et see vähendaks kuidagi pagulaste vajadust rahvusvahelise kaitse järele. UNHCR kutsub vastuvõtvaid riike üles säilitama paindlikku lähenemist lühiajalistele külaskäikudele Ukrainasse, mis võib aidata hõlbustada täielikult teadlike otsuste tegemist pikemas perspektiivis tagasipöördumise kohta. Vähem kui kolm kuud kestev külaskäik Ukrainasse ei tohiks mõjutada õiguslikku seisundit ja sellega seotud õigusi vastuvõtvas riigis.
Seni jätkab UNHCR konsulteerimist Ukraina pagulaste ja sisepõgenike kavatsuste ja murede üle ning avaldas uuringu “Elud pausil: Ukrainast pärit pagulaste ja sisepõgenike kavatsused ja perspektiivid“ neljanda väljaande, mis hõlmab esmakordselt nii pagulasi kui ka sisepõgenikke. See põhines intervjuudel umbes 3850 pagulasleibkonnaga kogu Euroopas ja 4000 sisepõgenike leibkonnaga Ukrainas.
76 protsenti loodab koju tagasi pöörduda
Kooskõlas eelmiste uuringutega kavatseb või loodab absoluutne enamus – 76 protsenti Ukrainast pärit pagulastest ja 82 protsenti Ukraina sisepõgenikest – tagasi pöörduda ning umbes 15 protsenti kavatseb tagasi pöörduda järgmise kolme kuu jooksul.
Peamiseks takistuseks tagasipöördumisel on jätkuvalt turvalisus ja julgeolekuolukord, kuna sissetung ja rahvusvaheline relvastatud konflikt jätkub rindepiirkondades toimuvate intensiivsete võitluste ning selliste linnade nagu Kiiev, Dnipro ja Lviv vastu suunatud raketi- ja droonirünnakute tõttu, mis eile tabasid elamut ja traagiliselt tappis kümme inimest ning rohkem kui 40 sai vigastada. Kuna rahvusvaheline relvastatud konflikt jätkub, on oluline, et igasugune tagasipöördumine oleks vabatahtlik, mitte sunniviisiline või survestatud.
Muud peamised takistused või tagasipöördumist soodustavad tegurid, mida uuringus mainitakse, on juurdepääs põhiteenustele, nagu vesi ja elekter, elatusvahendid, eluase ja haridus. Need on peamised valdkonnad, millega humanitaarabi osutajad ja varajase taastamise valdkonnas tegutsejad Ukrainas töötavad, et need, kes otsustavad tagasi pöörduda, saaksid ka tegelikult jääda, taastuda ja ehitada oma elu uuesti üles oma päritolupiirkonnas riigi sees.
Õigusabi ja majade remont
UNHCR toetab piirkonnapõhiseid programme, mis toetavad tagasipöörduvaid pagulasi ja sisepõgenikke, et nad leiaksid kaitse ja püsivad lahendused oma tagasipöördumispiirkonnas kaitseteenuste, eluaseme- ja kogukonnapõhiste programmide kaudu. See hõlmab ka õigusabi, et aidata tagasipöördujatel saada tagasi isikut tõendavad ja omandidokumendid ning abi majade remontimisel ja kokkupandavate kodude ehitamisel.
Kavatsusi käsitlevate uuringute kohaselt on suur huvi tagasi pöörduda sellistesse piirkondadesse nagu Tšernihivi piirkond Põhja-Ukrainas ja Harkivi piirkond. Need on piirkonnad, kus UNHCR on seadnud majade remondi prioriteediks. Ainuüksi Tšernihivis oleme seni remontinud umbes 1800 maja ja aidanud 27 000 inimest õigusabiteenustega, mis aitavad neil taastuda ja saada juurdepääsu haldus- ja sotsiaalkaitseteenustele.
Harkivi piirkonnas on toetatud 1500 leibkonda majade remondiga ja 50 000 leibkonda õigusabi ja teenustega. Mykolaivis – teises tagasipöördumise peamises sihtkohas – on UNHCR toetanud 2200 maja remonti ja 16 000 inimesele õigusabi andmist. Kokku on UNHCR toetanud üle 13 000 maja remonti Ukraina eri piirkondades ja õigusabiga aidanud üle 240 000 inimese.
Vajadusi on tohutult palju
Tagasipöördumine piirkondadesse, mida üleujutused on pärast Kahhovka tammi hävitamist kahjustanud, on eriti keeruline. Esmaspäeval külastasin üleujutuse tõttu kannatanud Snihurivka hromada piirkonda Mykolaivi regioonis ja Olena maja. Tema maja okupeerisid üheksa kuud vene sõdurid, kui piirkond oli ajutiselt Vene Föderatsiooni sõjalise kontrolli all. Ta oli sellest traumast just toibumas, kui tema maja 7.-8. juulil pärast tammi purustamist üle ujutati. Kahju tema majale on tohutu ja oli selge, et seda ei saa kiiresti taastada – see oli kahjustatud kuni vundamendini.
Teisipäeval külastasin Bilozerka hromadat, mis on üks kõige rängemini üleujutusest mõjutatud piirkondi Hersoni oblastis, ja kohtusin 70-ndates Liuboviga, kelle maja oli kahel korral saanud mürsutabamuse, mille tagajärjel hukkus tema tütar, kellest jäid maha 19-aastane poeg ja 9-aastane tütar. Ta kirjeldas, kuidas pärast tammi purunemist oli vesi kuni 3,5 meetri kõrguselt üle ujutanud tema tänava ja maja; tema maja oli veel püsti, kuid selle vundament oli kahjustatud. Trauma, mida nad läbi elavad, on tohutu. Tema kõrval elab Sasha, kelle maja jäi samuti täielikult vee alla ja varises üleni kokku.
Me näeme nendes piirkondades, et humanitaar- ja taastamisvajadused on tohutud. Sõda, vaenutegevus ja seejärel üleujutused lisavad inimestele hulga probleeme ning nad olid juba mures oma kodudes enne lähenevat talve remondi tegemise pärast.
Nägin ka tammi hävitamise mõju teist poolt, kui külastasin kolmapäeval Nikopoli Dnipropetrovski oblastis. Seal on väga suur veepuudus. Varem sadu tuhandeid inimesi varustanud veehoidla on nüüd kuivanud. See nägi välja nagu kõrb palava päikese käes, ja teisel pool – minu vastas – oli Zaporižžja tuumaelektrijaam. Nagu te teate, elab elanikkond pidevas hirmus, et seal võib juhtuda midagi veelgi hullemat.
Rahvusvahelisest relvastatud konfliktist ja lisaks sellele tammi hävitamisest tingitud vajadused – humanitaarabi- ja taastamisvajadused – on tohutud ja nõuavad rahvusvahelise üldsuse jätkuvat toetust nii praegu kui ka pikas perspektiivis.
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
