Eelmise aasta kasvu põhjustas eelkõige sõda Ukrainas ja korrigeeritud hinnangud Afganistani pagulaste kohta; konfliktide jätkumine, eriti Sudaanis, on nüüdseks tõstnud koguarvu maailmas 110 miljonini
UNHCRi olulisimas aastaaruandes „Globaalsed trendid sundrändes 2022“ leiti, et 2022. aasta lõpuks on sõja, tagakiusamise, vägivalla ja inimõiguste rikkumiste tõttu sundrännanud inimeste arv rekordiline 108,4 miljonit. © UNHCR/Charity Nzomo
Täiemahuline sõda Ukrainas koos konfliktidega mujal ja kliimast tingitud nihetega tõid endaga kaasa selle, et eelmisel aastal oli rohkem inimesi kui kunagi varem sunnitud oma kodudest lahkuma, mis suurendab vajadust kiireloomuliste viivitamatute ühistegevuste järele, et leevendada sundrände põhjuseid ja mõju, teatas täna ÜRO pagulasamet UNHCR.
UNHCRi olulisimas aastaaruandes „Globaalsed trendid sundrändes 2022“ leiti, et 2022. aasta lõpuks on sõja, tagakiusamise, vägivalla ja inimõiguste rikkumiste tõttu sundrännanud inimeste arv rekordiline 108,4 miljonit, mis on 19,1 miljonit rohkem kui aasta varem, olles suurim kasv läbi aegade.
Globaalse sundrände kasvutrend 2023. aastal aeglustumise märke ei näidanud, kuna konflikti puhkemine Sudaanis tõi kaasa uued väljaränded, mis tõstis ülemaailmse koguarvu maikuuks hinnanguliselt 110 miljonini.
„Need arvud näitavad meile, et mõned inimesed kiirustavad liiga kiiresti konflikti ja on liiga aeglased lahenduste leidmisel. Miljonite sunniviisiliselt oma kodudest välja kistud inimeste jaoks on tagajärjeks häving, sundränne ja ahastus,“ ütles ÜRO pagulaste ülemvolinik Filippo Grandi.
Ülemaailmsest koguarvust 35,3 miljonit olid pagulased, st inimesed, kes ületasid turvalisuse otsingul rahvusvahelise riigipiiri, samas kui suurem osa — 58 protsenti (62,5 miljonit inimest) — olid konfliktide ja vägivalla tõttu sundpõgenikud oma kodumaal.
Sundrände peamine põhjus 2022. aastal oli sõda Ukrainas. Ukrainast pärit pagulaste arv kasvas hüppeliselt 27 300 inimeselt 2021. aasta lõpus 5,7 miljonini 2022. aasta lõpus — see on kiireim põgenike väljamaailmas alates Teisest maailmasõjast. Afganistanist pärit pagulaste hinnanguline arv oli 2022. aasta lõpuks järsult suurem, kuna Iraanis vastu võetud afgaanide arvu hinnanguid korrigeeriti, sest paljud neist olid saabunud varasematel aastatel.
Samamoodi kajastas aruanne Colombia ja Peruu poolt nendes riikides vastu võetud Venezuela elanike — kes on enamasti liigitatud „muudeks rahvusvahelist kaitset vajavateks inimesteks“ — arvu ülespoole korrigeerimist.
Arvud kinnitasid ka seda, et olenemata sellest, kas mõõta majanduslike vahendite või rahvastiku suhtarvu alusel, on endiselt maailma madala ja keskmise sissetulekuga riigid — mitte rikkad riigid — need, kes võtavad vastu kõige rohkem sundrännanud inimesi. 46 vähim arenenud riiki annavad vähem kui 1,3 protsenti maailma sisemajanduse kogutoodangust, kuid nad on vastu võtnud rohkem kui 20 protsenti kõigist pagulastest. Rahastus arvukateks sundrändeolukordadeks ja vastuvõtjate toetamiseks jäi eelmisel aastal vajadustele alla ning jääb 2023. aastal vajaduste kasvades loiuks.
„Inimesed kogu maailmas näitavad jätkuvalt üles erakordset külalislahkust pagulaste suhtes, pakkudes kaitset ja abi neile, kes seda vajavad,“ lisas Grandi, „kuid vaja on palju rohkem rahvusvahelist toetust ja õiglasemat vastutuse jagamist, eriti nende riikide puhul, kes võtavad vastu kõige rohkem sundrännanud inimesi.
Ennekõike tuleb palju rohkem teha, et lõpetada konflikt ja kõrvaldada takistused, et pagulastel oleks arvestatav võimalus vabatahtlikult, turvaliselt ja väärikalt koju tagasi pöörduda.“
Kuigi sundrännanute koguarv jätkuvalt kasvas, näitas globaalsete trendide aruanne ka seda, et põgenema sunnitud isikud ei ole püsivalt paguluses, vaid saavad vabatahtlikult ja turvaliselt koju pöörduda ja ka teevad seda. 2022. aastal naasis üle 339 000 pagulase 38 riiki ja kuigi see arv oli väiksem kui eelmisel aastal, toimus märkimisväärne vabatahtlik tagasipöördumine Lõuna-Sudaani, Süüriasse, Kameruni ja Côte d’lvoire’i Vabariiki. Vahepeal pöördus 2022. aastal tagasi 5,7 miljonit sisepõgenikku, eelkõige Etioopias, Myanmaris, Süürias, Mosambiigis ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis.
2022. aasta lõpus oli hinnanguliselt 4,4 miljonit inimest kogu maailmas kodakondsuseta või määratlemata kodakondsusega, mis on 2% võrra rohkem kui 2021. aasta lõpus.
Globaalsete trendide aruanne esitati kuus kuud enne teist ülemaailmset pagulasfoorumit — suurt kokkutulekut Genfis, mis toob kokku erinevad osalejad, et leida uusi lahendusi ja kinnistada solidaarsust põgenema sunnitud inimeste ja nende vastuvõtjatega.
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
