Suurem enamus 137 000 inimesest, kes ületasid 2015. aasta esimese kuue kuu jooksul Vahemere, põgenesid sõja, konflikti või tagakiusamise eest, muutes Vahemere kriisi peamiselt põgenikekriisiks, selgub täna avaldatud UNHCR-i raportist.
Üks kolmandik meestest, naistest ja lastest, kes saabusid mööde mereteed Itaaliasse või Kreekasse, olid pärit Süüriast, mille kodanikke käsitletakse peaaegu kõikjal pagulasstaatusele või teistele kaitse liikidele kvalifitseeruvaks. Teised peamised päritoluriigid olid Afganistan ja Eritrea, mille kodanikke peetakse samuti üldiselt pagulasstaatusele kvalifitseeruvaks.
“Sellal kui Euroopa vaagib parima viisi üle, kuidas üha suureneva kriisiga Vahemerel hakkama saada, peame me olema selged: suurem osa mereteed mööda Euroopasse saabuvatest inimestest on pagulased, kes otsivad kaitset sõja ja tagakiusamise eest,” ütles António Guterres, ÜRO Pagulaste Ülemvolinik.
Lähtuvalt Kreeka, Itaalia, Malta ja Hispaania andmetest on käesoleva aasta jaanuarist juunini Vahemerd ületavate põgenike ja migrantide arv tõusnud 83% võrra – 137 000 inimest võrreldes 75 000 inimesega eelmise aasta samal perioodil. Senise kogemuse pinnalt suureneb aasta teises pooles mereületuste arv märgatavalt, eriti suvekuudel, mistõttu võib oodata inimeste arvu jätkuvat tõusu. Näiteks 2014. aasta teise poole mereületuste arv oli peaaegu poole suurem võrreldes sama aasta esimese poolega.
Surmade arv merel tõusis aprillis 2015 rekordiliste arvudeni, misjärel toimus dramaatiline langus mais ja juunis. Jaanuarist märtsini uppus või jäi kadunuks 479 pagulast ja migranti, võrreldes 15 hukkunuga eelmise aasta esimese kolme kuuga. Aprill osutus aga eriliselt traagiliseks kuuks. Mitmes järjestikuses laevahukus aprillis hukkus või jäi kadunuks pretsedenditud 1308 pagulast ja migranti (eelmisel aastal hukkus sama ajaga 42 inimest). Mais kukkus uppunud või kadunuks jäänud pagulaste ja migrantide arv 68 inimeseni, mis on veerand hukkunute arvust aasta varem (226). Langustrend jätkus juunis, mil sai surma 12 inimest, võrreldes 305 surmaga 2014. aastal.
“Uppunute arvu langus viimase kahe kuu jooksul tekitab lootust; märk sellest, et õige poliitika koos operatiivse sekkumisega võimaldab päästa merel rohkem elusid,” ütles Guterres. “Siiski, me peame jääma tähelepanelikuks. Tuhandetele pagulastele ja migrantidele, kes jätkavad Vahemere ületamist iga nädal, jäävad riskid väga reaalseteks.”
Raport näitab, et Vahemere idaosa meretee Türgist Kreekasse on nüüdseks populaarsuselt möödunud Vahemere keskosa mereteest (Põhja-Aafrikast Itaaliasse).
Enamus Kreekasse saabujatest on pagulased Süüriast. Paljud neist on esmalt põgenenud naaberriikidesse nagu Türgi ja Liibanon, kuid pärast aastaid üha kasvavat survet ja ebapiisavat rahvusvahelist toetust, mistõttu paljude pagulasi vastuvõtvate riikide majandused ja taristu on kannatanud, on töö, elupaiga, tervishoiu ja hariduse võimaluste leidmine muutunud pagulaste jaoks üha keerulisemaks. Kuna humanitaarabi rahastus nende abistamiseks on ebapiisav, ei ole paljudel muud valikut kui edasi liikuda.
Kreeka piiratud vastuvõtutaristu, mis suudab kohti pakkuda vaid vähem kui 2000 inimesele, on uutele saabujatele tähendanud ebapiisavaid vastuvõtutingimusi. Paljud pagulased ja migrandid jätkavad oma teekonda läbi endise Jugoslaavia vabariigi Makedoonia ja Serbia Ungarisse. Iga päev siseneb Kreekast endisesse Jugoslaavia vabariiki Makedooniasse keskmiselt üle 1000 inimese, võrreldes üksnes 200 inimesega paar nädalat tagasi. Teated väärkohtlemisest ja vägivallast smugeldajate ja kriminaalsete võrgustike poolt on sagedased, nagu ka jätkuvast piiride sulgemisest.
“Euroopal on selge vastutus aidata neid, kes otsivad kaitset sõja või tagakiusamise eest,” ütles Guterres. “Selle vastutuse eitamine ohustab humanitaarse süsteemi alustalasid, mille ehitamisega on Euroopa nõnda palju vaeva näinud. Euroopa riigid peavad enda kanda võtma oma õiglase osa pagulaskriisile vastamisest, nii kodus kui ka väljaspool.”
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
