Ukraina pagulastega seotud olukorrale reageerimiseks, mis on kahjuks jätkumas teist aastat, taotlevad ÜRO pagulasamet UNHCR ja humanitaarpartnerid suuremat rahalist toetust, et aidata Ukraina pagulasi ja neid lahkesti vastu võtvaid Euroopa riike.
© UNHCR/Anna Liminowicz
Eesti on kaasatud 10 riiki hõlmavasse ulatuslikku Ukraina olukorra regionaalsesse pagulaste vastuvõtu kavasse. Täna tutvustatakse Tallinnas Eesti Ukraina olukorra pagulaste vastuvõtu kava. Kava on välja töötanud kokku 14 humanitaarorganisatsiooni, nii ÜRO agentuurid kui Eesti vabaühendused. Kava eesmärk on täiendada valitsuse juhitud tegevusi Ukraina pagulasolukorrale Eestis, pakkudes sihipärast kaitset ja toetustegevusi.
Alates sõja algusest Ukrainas on nii valitsus, kodanikuühiskond kui ka Eesti rahvas reageerinud kindlalt ja solidaarselt riigis varjupaika otsivate Ukraina pagulaste suhtes, ning pakkunud kaasavat lähenemist, mis võimaldab juurdepääsu tööhõivele ja kõigile avalikele teenustele, sealhulgas tervishoiule ja haridusele.
Täiendamaks Eestis valitsuse juhitud tegevust, toetavad UNHCR ja partnerid selliseid põhivaldkondi nagu põhivajadused, toiduga kindlustatus, eluase, tervishoid, kaitse ja elatusvahendid. Eesmärgiks on pakkuda väärilist abi, laiendada juurdepääsu sotsiaalsetele ja majanduslikele võimalustele ning parendada sotsiaalset ühtekuuluvust nii juba kohal olevatele Ukrainast pärit pagulastele kui ka potentsiaalsetele uutele saabujatele.
See hõlmab näiteks pagulaste abistamist ja juhendamist juurdepääsul töövõimalustele ja avalikele teenustele, toidu- ja rahalise abi pakkumist, et uued saabujad ja kõige haavatavamad pagulased saaksid oma põhivajadused rahuldada, ukraina laste abistamist keeleõppega ja kaasamist noorte tegevustesse ning tööotsijate nõustamis- ja mentorprogrammide, sealhulgas väikeettevõtete toetuste elluviimises, et tugevdada pagulaste iseseisvat toimetulekut keskmises ja pikas perspektiivis.
Kavas sätestatud tegevuste ja meetmete jaoks taotlevad UNHCR ja partnerid 9,1 miljonit USA dollarit (8,5 miljonit eurot).
“Eesti on näidanud erakordset pühendumust ja solidaarsust, et võtta vastu, aidata ja tagada turvaline varjupaik nii paljudele Ukrainast pärit pagulastele, ka tänu vabatahtlike ja kodanikuühiskonna tugevale pühendumisele,” ütles UNHCR-i Põhja- ja Baltimaade esindaja Henrik M. Nordentoft.
“Kaasates Eesti 2023. aastal Ukraina regionaalsesse pagulaste vastuvõtu kavasse, loodame, et suudame juhtida doonorriikide tähelepanu välisrahastamise vajadusele ja humanitaarpartnerite tugevdatud toetusele, et nad saaksid jätkuvalt anda olulise panuse Ukraina pagulaste heaolu ja kaasamise tagamiseks Eestis – koordineeritud viisil valitsuse juhitud tegevuse raames.”
Laadige alla “Ukraina piirkondlik pagulasreageerimisplaan” siit.
Alates sõja algusest Ukrainas on Eesti vastu võtnud üle 43 000 Ukraina pagulase, kes on registreeritud ajutise kaitse staatuse saamiseks. See arv moodustab umbes 3,2 protsenti elanikkonnast ja on suurim pagulaste sissevool Eesti ajaloos.
Ülejäänud üheksa riiki, mida regionaalne pagulaste vastuvõtu kava hõlmab, on Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Ungari, Läti, Leedu, Moldova, Poola, Rumeenia ja Slovakkia. Regionaalse kava taotletav kogusumma ulatub 1,7 miljardi dollarini ja hõlmab umbes 250 partnerit, kellest enam kui pooled on riigisisesed partnerid, ning on suunatud 4,2 miljoni Ukraina pagulase ja neid vastuvõtvate riikide kogukondade toetamisele ja abistamisele.
***
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
