UNHCR: Globaalne sundümberasumine saavutas uue rekordi, kinnistades aastakümnepikkust tõusutrendi

Inimeste arv, kes on sunnitud oma kodust põgenema, on viimase aastakümne jooksul iga aastaga kasvanud ning on jõudnud kõrgeimale tasemele ajast kui andmeid koguma hakati – suundumus, mida suudab tagasi pöörata üksnes uus kooskõlastatud pööre rahuloome suunas, teatas täna ÜRO pagulasamet UNHCR. 

2021. aasta lõpuks oli sõja, vägivalla, tagakiusamise ja inimõiguste rikkumise tõttu ümber asuma sunnitud inimesi 89,3 miljonit, mis on kaheksaprotsendine tõus võrreldes eelneva aastaga ja enam kui topelt võrreldes 10 aasta taguse ajaga, näitab UNHCR-i selle aasta globaalsete trendide raport.

Pärast seda lükkas Venemaa sissetung Ukrainasse – põhjustades kiireima ja ühe suurima sunniviisilise ümberasumise pärast II maailmasõda – ning muud hädaolukorrad Aafrikast Afganistanini ja kaugemalegi selle arvu üle dramaatilise 100 miljoni verstaposti. 

„Viimasel kümnendil on arvud igal aastal kasvanud,“ ütles ÜRO pagulaste ülemvolinik Filippo Grandi. „Rahvusvaheline kogukond kas koguneb, et selle inimtragöödiaga tegeleda, lahendab konfliktid ja leiab püsivad lahendused, või see kohutav trend jätkub.“ 

Eelmine aasta paistis silma laienenud konfliktide ja uute lahvatanud konfliktide arvu poolest. Maailmapanga statistika näitab, et 23 riiki, mille rahvastik kokku moodustab 850 miljonit, seisis silmitsi keskmise või raske intensiivsusega konfliktidega. 

Samal ajal lisanduvad inimeste raskustele toidunappus, inflatsioon ja kliimakriis, pingestades humanitaarset reageerimist, samas kui rahastusväljavaade näib paljudes olukordades sünge. 

Pagulaste arv kasvas 2021. aastal 27,1 miljonini. Saabumised kasvasid teiste seas Ugandas, Tšaadis ja Sudaanis. Enamikku pagulasi võõrustasid taas väheste vahenditega naaberriigid. Varjupaigataotlejate arv küündis 4,6 miljonini, kasvades 11 protsenti. 

15. aastat järjest kasvas eelmisel aastal ka nende inimeste arv, kes olid sunnitud ümber asuma riigisiseste konfliktide tõttu, jõudes 53,2 miljonini. See kasv oli mõnel pool, nagu näiteks Myanmaris, tingitud kuhjuvast vägivallast või konfliktist. Konflikt Etioopias Tigrays ning muudes piirkondades on ajendanud miljonite põgenemist oma riigi sees. Ülestõusud Sahelis põhjustasid värsket sisepõgenemist, seda eelkõige Burkina Fasos ja Tšaadis. 

Sundümberasumise kiirus ja ulatus ületab endiselt ümber asuma sunnitud inimestele mõeldud lahenduste kättesaadavust – nagu tagasipöördumine, ümberasustamine või kohalik integratsioon. Siiski sisaldab globaalsete trendide raport ka lootuskiiri. Pagulaste ja sisepõgenike tagasipöördumiste arv suurenes 2021. aastal, naastes COVID-19-eelsele tasemele; vabatahtlik tagasipöördumine kasvas 71 protsenti, kuigi numbrid jäävad tagasihoidlikuks. 

„Kuigi oleme tunnistajaks kohutavatele uutele pagulasolukordadele ning olemasolevad olukorrad süttivad uuesti või jäävad lahenduseta, on näiteid ka koostööd tegevatest riikidest ja kogukondadest, kes otsivad ümber asuma sunnitud inimestele lahendusi,“ lisas Grandi. „See toimub eri kohtades – näiteks regionaalne koostöö Elevandiluuranniku elanike naasmiseks kodumaale –, aga neid olulisi otsuseid tuleb mujalgi korrata või laiendada.“ 

Kuigi 2021. aastal omandas umbes 81 200 inimest kodakondsuse, kasvas kodakondsuseta inimeste arv veidi. Siiski on kodakondsuseta inimeste arv vähenenud alates UNHCR-i IBelongi kampaania algusest 2014. aastal.