Eesti täidab edukalt globaalsel pagulasfoorumil antud lubadust, lähetades tööle digitaalse isikutuvastuse eksperdi toetamaks UNHCR-i digipöörde vallas.
Lõuna-Sudaani põgeniku Kiden Agnesi ja tema poja Gale Michaeli registreerimine COVID-19 pandeemia ajal Ugandas Teregos asuvas Imvepi asulas. © UNHCR/Esther Ruth Mbabazi
COVID-19 pandeemia alguses oli UNCHR sunnitud oma teenuseid kiiresti kohandama kindlustamaks, et pagulastel, sisepõgenikel ja kodakondsuseta isikutel oleks hoolimata uutest probleemidest ja piirangutest jätkuvalt juurdepääs abi- ja rahvusvahelise kaitse teenustele.
Otsene abi jagamine ja teenuste osutamine tuli kiiresti digitaalsete lahendustega asendada või täiendada – jõupingutused, mida UNHCR-i täitevkomitee hiljuti soovitas täiendavalt uurida. Üleminek digitaalsematele lahendustele paneb aga proovile viisi, kuidas isiku identiteeti internetis turvaliselt ja tõhusalt kontrollida ning autentida.
„Usaldusväärset, tugevat ja turvalist digitaalset identiteeti on vaja juurdepääsuks digitaalsetele võrguteenustele – on need siis UNHCR-i, e-valitsuse või internetipanganduse pakutavad teenused,“ ütleb UNHCR-i registreerimis- ja identiteedihalduse vanemametnik Nicholas Oakeshott, kes sellele väljakutsele lahendusi otsib.
Venezuela LGBTI-pagulased Lailet Chávez ja Yeraldine Cabrera harjutavad Ecuadori osariigis Quitos toimuval seminaril uue UNHCR-i WhatsApp-i kanali kasutamist. UNHCR Ecuadoris on loonud digitaalse tööriista, mis võimaldab pagulastel WhatsApp-i kaudu asjakohasele sisule juurde pääseda. © UNHCR/Jaime Giménez
UNHCR-i digitaalse identiteedi üksus loodi 2020. aastal osana organisatsiooni uuest ülemaailmsest andmeteenistusest, mis rakendab UNHCR-i andmete transformatsiooni strateegiat. Selle üksuse eesmärk on anda sundümberasunud ja kodakondsuseta isikutele parem juurdepääs tugevale, usaldusväärsele ja turvalisele digitaalsele identiteedile.
Viimase aasta jooksul konsulteeris UNHCR 12 riigis elavate pagulaste, sisepõgenike ja kodakondsuseta isikutega elementaarsete digiteenuste osas, millele nad juurdepääsu soovisid. Teenuste nimekirjas olid muu hulgas nende toimikute uuenduste ligipääs veebi teel, digitaalsete sularahaabi taotluste esitamine ja tööavalduste täitmine.
Näiteks Jordaanias on UNHCR juba mitu aastat kasutanud sularahapõhiseid sekkumisi, et põgenikke väärikal moel abistada. Digilahendusi kasutades saavad pagulased nüüd vajalikku abi viisil, mis võimaldab neil olla kaasatud kohalikku majandusse ja ise kuluprioriteetide üle otsustada.
Tugevdatud ja usaldusväärsete digitaalse identiteedi süsteemide kaudu pääseb rohkem pagulasi, sisepõgenikke ja kodakondsuseta isikuid turvaliselt ligi veebiteenustele, mis aitavad neil igapäevaelu parandada ja hõlbustada.
Süüria pagulased Ahmed (8) ja Aisha (10) jalutavad koos oma tädi Hudaga Jordaanias Ammanis koolist koju. Sularahapõhine abi on pakkunud olulist tuge Ahmedi ja Aisha emale Um Alile. ©UNHCR/Lilly Carlisle
2019. aastal toimunud esimesel globaalsel pagulasfoorumil võttis Eesti üliolulise kohustuse ja lubas aidata UNHCR-i humanitaarabi, rahvusvahelise kaitse ja lahenduste digitaalsel ümberkujundamisel. Lubaduse edukaks täitmiseks liitus 2020. aasta veebruaris UNHCR-i digitaalse identiteedi üksusega Eestist lähetatud digitaalse identiteedi vanemekspert Rico-Christhopher Adigazalov.
Eesti on viimase kolme aastakümne jooksul saavutanud digilahenduste ja e-valitsuse valdkonnas globaalse liidripositsiooni. Eestis välja töötatud digisüsteemid võimaldavad kodanikel Internetis turvaliselt juurde pääseda õigustele ja avalikele teenustele, sealhulgas tervishoiu- ja pangateenustele ning valimistel hääletamisele. Kasutustrende kaardistades ja analüüsides on Eesti suutnud avalikkuse vajadusi paremini mõista ja ette planeerida.
Just selle Eesti kogemuse paneb Rico-Christhopher Adigazalov nüüd UNHCR-i heaks tööle ning koos UNHCR-i järgmiste digisammudega hakkab see mõjutama sundümberasunud inimeste igapäevaelu.
„Eestis on pagulastel ja varjupaigataotlejatel pärast riiklikus isikutuvastuse süsteemis registreerumist võimalus taotleda digitaalset-ID-d, mis tagab juurdepääsu erinevatele e-teenustele. Pagulastel on kodanikega võrdne juurdepääs e-teenustele. See võib elukvaliteeti tunduvalt parandada,” selgitab ta.
Süüria põgenik Um Ali ja tema vanim poeg Ali on pildil Jordaanias Ammanis asuvast pangast igakuist sularahaabi võtmas. ©UNHCR/Mohammad Hawari
Oma lähetuse jooksul on Rico-Christhopher Adigazalov välja töötanud digilahendusi käsitlevate seminaride sarja, mis annavad UNHCR-i ja Eesti ekspertidele võimaluse üksteiselt õppida ja teavet vahetada. UNHCR-i ja Eesti eksperdid on seminaride sarjas käsitlenud erinevaid ideid, sealhulgas e-valitsuse ja andmekaitse temaatikaid. Eesti eksperdid on saanud parema ülevaate UNHCR-i humanitaartegevusest ja kasutuselolevast digitehnoloogiast.
„Eestit tunnustatakse ülemaailmselt seoses eduga e-valitsuse vallas, kuid mis puutub tehnoloogia kasutamisse humanitaarprobleemide lahendamisel, siis siin meil põhjalikud kogemused puuduvad – selles valdkonnas on juhirollis UNHCR, kes pakub suuniseid ja põhiideid ning kel on tulevikku suunatud nägemus sellest, mida oleks võimalik saavutada,” selgitab Rico-Christhopher Adigazalov. „Koostöö tagab parimad tulemused.”
Nicholas Oakeshotti sõnul on koostöö Eestiga UNHCR-i seisukohast eriti väärtuslik neljas konkreetses valdkonnas.
Pagulaste, sisepõgenike ja kodakondsuseta isikute jaoks pole ligipääs turvalisele digi-ID-le oluline mitte ainult selleks, et COVID-19 pandeemia ajal teenuseid kasutada, vaid et taas kord oma jõul toime tulla, olla rahaliselt kaasatud ning avastada uusi elatise teenimise vahendeid ja võimalusi. Eesti toel jätkab UNHCR digilahenduste tugevdamist, et pagulased saaksid nii kaitset ja tuge kui ka võimalusi elada täisväärtuslikku elu.
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
