ÜRO pagulasamet UNHCR kutsub täna üles kogu maailma riike võtma rohkem ette kodude leidmiseks miljonitele pagulastele ja teistele, kes on konfliktide, tagakiusamise või avalikku korda tõsiselt häirinud sündmuste tõttu ümber asuma pidanud. Nagu täna avaldatud raportist lugeda võib, mõjutab sundümberasumine nüüd rohkem kui ühte protsenti inimkonnast – 1 inimest 97-st – ning üha vähem põgenenuid saab koju naasta.
ÜRO pagulaste ülemvoliniku globaalsete trendide aastaaruandest, mis avaldati kaks päeva enne 20. juuni ülemaailmset pagulaspäeva, nähtub, et 2019. aasta lõpus oli ümber asuma pidanud enneolematult suur arv inimesi – 79,5 miljonit. UNHCR pole suuremat arvu näinud.
Aruandes tuuakse välja, et väljavaated pagulaste olukorra kiireks paranemiseks on vähenenud. 1990ndatel suutis igal aastal koju naasta keskmiselt 1,5 miljonit põgenikku. Viimase kümne aasta jooksul on see arv langenud umbes 385 000-ni, mis tähendab, et sundümberasumise kasv ületab täna lahendusi.
„Oleme tunnistajaks muutunud reaalsusele, kus sunnitud ümberasumine on tänapäeval mitte ainult palju laiemalt levinud, vaid pole ka enam lühiajaline ja ajutine nähtus,“ ütles ÜRO pagulaste ülemvolinik Filippo Grandi. „Inimestelt ei saa oodata, et nad elavad aastaid turbulentsetes tingimustes, ilma võimaluseta koju minna ja lootuseta ehitada tulevikku seal, kus nad viibivad. Vajame täiesti uut ja vastutulelikumat suhtumist kõigisse põgenejatesse ning palju tugevamat tegutsemisindu, et lahendada need aastaid kestvad konfliktid, mis on sellise tohutu kannatamise põhjuseks.“
ÜRO Pagulasameti globaalsete trendide aruandest selgub, et eelmise aasta lõpus ümber asuma pidanud 79,5 miljonist olid 45,7 miljonit inimesed, kes olid põgenenud omaenda riigi sees teistesse piirkondadesse. Ülejäänud olid teistesse riikidesse ümber asunud inimesed, neist 4,2 miljonit olid inimesed, kes ootasid varjupaigataotluste lahendamist, 29,6 miljonit olid pagulased ja teised, kes olid sunnitud väljaspoole oma riiki ümber asuma.
Aastane kasv võrreldes 2018. aasta lõpu näitaja 70,8 miljoniga tuleneb kahest peamisest tegurist. Esiteks, murettekitavad uued sundümberasumised 2019. aastal, eriti Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Sahelis, Jeemenis ja Süürias – neist viimases kestab konflikt juba kümnendat aastat ja moodustab ainuüksi oma 13,2 miljoni põgeniku, varjupaigataotleja ja sisepõgenikuga kokku kuuendiku kogu maailma ümberasuma pidanute koguarvust.
Teiseks on paremad andmed Venezuela kodanike kohta väljaspool nende riiki, kellest paljud ei ole seaduse kohaselt pagulaste või varjupaigataotlejatena registreeritud, kuid kelle jaoks on vaja rakendada rahvusvahelise kaitse meetmeid.
Kõigis nendes arvudes on mitmeid individuaalseid ja väga isiklikke kriise. Ümber asuma pidanute hulgas on rohkem lapsi (hinnanguliselt 30–34 miljonit, neist kümned tuhanded on ilma saatjata) kui näiteks kogu Austraalia, Taani ja Mongoolia elanike arv kokku. Samas on 60-aastaste ja vanemate ümber asuma pidanute inimeste osakaal (4 protsenti) palju väiksem kui kogu maailma elanikkonnas (12 protsenti) – statistika, mis räägib mõõtmatust südamevalust, meeleheitest, ohverdustest ja oma lähedastest lahus olemisest.
8 asja, mida peaksite teadma sundümberasumise kohta
****
MÄRGE: UNHCRi globaalsete trendide aruanne avaldatakse paralleelselt selle ülemaailmse aruandega, mis annab ülevaate UNHCRi meetmetest põgenike, aga ka kõigi maailma teadaolevate kodakondsuseta elanikkondade heaks.
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
