7,1 miljonist kooliealisest pagulaslapsest ei käi koolis 3,7 miljonit ehk üle poole, teatas täna avaldatud raportis ÜRO Pagulasamet (UNHCR).
“Pagulaste hariduskriisi” aruanne näitab, et kui pagulaslapsed saavad vanemaks, muutub neile ligipääs haridusele raskemaks: ainult 63 protsenti pagulaslastest käib algkoolis – tavalaste seas on see näitaja 91 protsenti. 84 protsenti maailma noorukitest omandab keskhariduse, kuid pagulaslastest pääseb sellele ligi vaid 24 protsenti.
“Kool on see koht, kus pagulased saavad teise võimaluse,” ütles ÜRO Pagulasameti ülemvolinik Filippo Grandi. “Me veame pagulasi alt, sest ei võimalda neil omandada oskusi ja teadmisi, mida neil on tarvis oma tulevikku investeerimiseks.”
Järsk langus keskkooli jõudvate pagulaste arvus on pagulaslaste hariduse rahastuse nappuse tagajärg. ÜRO Pagulasamet kutsub seetõttu valitsusi, erasektorit, haridusorganisatsioone ja doonoreid toetama uut algatust, mille eesmärk on aidata pagulastel omandada keskharidus.
“Me peame investeerima pagulaste haridusse, või määrame terve põlvkonna lapsi üles kasvama oskusteta elada iseseisvalt, leida tööd ja oma kogukondadesse täiel määral panustada,” lisas ta.
Keskkoolide algatusega aidatakse ehitada ja renoveerida koole, pakutakse õpetajatele koolitusi ning toetatakse pagulaste peresid, et nad saaksid tasuda laste koolis käimisega seotud kulusid.
Raport kutsub üles pagulasi kaasama riiklikesse haridussüsteemidesse ning pakkuma neile formaalset, tunnustatud õppekava kogu kooliaja vältel. See võimaldab neile anda kvalifikatsiooni, millega pürgida edasi ülikooli või kutsekooli. Praegu õnnestub vaid kolmel protsendil pagulasnoorukitest astuda mingit tüüpi kõrgemasse haridussüsteemi, samas kui maailma tavanoorte seas on see osakaal 37 protsenti.
ÜRO Pagulasamet kutsub koole, ülikoole ja haridusministeeriume suhtuma mõistvalt pagulasnoorte asjaajamisse. Paljude pagulaste ees jääb klassiruumi uks suletuks, sest neil pole ette näidata eksami- või isikutunnistust, mis jäi maha koduriigist põgenedes. Isegi, kui need dokumendid on kättesaadavad, keelduvad mõned vastuvõturiigid tunnustamast pagulaste kodumaal välja antud tunnistusi.
Maailma pagulaslaste hariduse küsimus on kriitiline. 2018. aasta lõpuks oli maailmas kokku üle 25,9 miljoni pagulase, neist 20,4 miljonit ÜRO Pagulasameti mandaadi all. Umbes pooled neist on alla 18 aasta vanused ja elavad juba pikalt olukorras, kust neil on vähe lootust lähiajal koju pääseda.
Pagulaste keskkoolihariduse initsiatiivile toetuse otsimine saab olema ka üks 2019. aasta detsebris toimuva Ülemaailmse Pagulasfoorumi võtmeteemasid, pakkudes võimalust tugevdada koostööd pagulasabi pakkumisel üle maailma.
Loe aruannet siit. Fotosid, videoid ja infograafikat saab alla laadida siit.
Lisainfo:
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
