Koostöö Soome ja Eesti rändeekspertide vahel on käima läinud

ÜRO Pagulasameti (UNHCR) Põhja-Euroopa esindus korraldab teist aastat järjest Eesti ja Soome lõimumisekspertide kohtumisi, et aidata kaasa sisserändajate ning pagulaste kohanemisele uues koduriigis. Eelmisel nädalal toimus järjekordne koostööseminar Tallinna Ülikoolis, kuhu sõitsid Eesti integratsioonisüsteemist ülevaadet saama paarkümmend Soome spetsialisti.

Helsingi külje all asuv Vantaa on Soome kõige multikultuursem linn: 17,7 protsenti sealsest 223 000st elanikust ei kõnele emakeelena soome ega rootsi keelt. Kõige rohkem on nende seas eestlasi – ligi 9000. Kui möödunud aasta sügisel käisid Vantaa lõimumiskorraldusega tutvumas Eesti spetsialistid, siis nüüd oli soomlaste vastuvisiidi kord.

Kohtumistel sünnivad ühisprojektid

Vantaa linna integratsiooni valdkonna juht Hannele Lautiola leidis pärast seminari, et “sellised kohtumised on väga olulised, sest just nii ehitatakse üles vastastikkust usaldust ja mõeldakse välja ühiseid koostööprojekte.” Ta tõi näiteks, et koostööüritustest on juba välja kasvanud Tartu ja Vantaa linna ühine projektitaotlus Euroopa Liidu Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi (AMIF).

“Harva leidub võimalusi avatult rääkida integratsiooni kannustavatest väärtustest ja riikide vahelistest erinevustest, nii et meie meeskond oli seminaril osalemise üle väga õnnelik,” ütles Lautiola, kes oli õppereisile kaasa kutsunud lisaks linnaametnikele ka mittetulundusühenduste esindajad, kelle seas oli nii mõnigi eestlane.

“Koostöö muudab alati tõhusamaks see, kui selles löövad kaasa ka rändaja? taustaga eksperdid. Nad tunnevad mõlemat riiki ja süsteeme ning on omal nahal integratsiooni etapid läbi teinud. Ma usun, et nad aitavad lõimumise protsessi ka demüstifitseefida,” rääkis Lautiola.

Vantaa linna lõimumisjuht tõi veel välja, et seminaril avaldas Soome delegatsioonile enim muljet Balti Uuringute Instituudi juhatuse liikme Kristjan Kalduri ettekanne rändajate ja pagulaste integratsioonisüsteemist Eestis, kus valdkonnas tegutsevad organisatsioonid olid paigutatud n-ö päikesesüsteemi kaardile: “Meil tekkis idee, et me võiksime Soome süsteemi kohta mingi sarnase skeemi teha!”

Integratsioonis tööjõuturule tuleks kaasata tööandjad

Eestisse sisserändajate integratsioonist tööjõuturule tegid külalistele ettekanded Silver Stõun siseministeeriumist ning Johannes Mihkelsoni Keskuse ekspert Kristina Avdonina, kes osales ka mullusel õppereisil Vantaasse. “Minu silmis on Vantaa kogemus ja praegune töökorraldus suureks eeskujuks Eesti kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele,” ütles ta Soomes nähtut meenutades.

Vantaa ekspertide võrgustikutöö võtmekohtadeks pidas ta avatust ja ühiseid eesmärke: “Erinevad institutsioonid ja asutused võivad omapead tegutsedes pakkuda abivajajatele häid tugiteenuseid, aga jätkusuutlike muutuste hoidmiseks ja olukorra parendamiseks on vajalik erinevate osapoolte vahel toimiv koostöö, info jagamine ja ühtse visiooni poole liikumine. Kui mitu aedniku hoolitsevad ühe lille eest, jagamata omavahel vastavat infot, on väga keeruline tagada lille täisväärtuslik kasvamine ja õitsemine.”

Avdonina hinangul võiks Soome eeskujul tulevikus suuremat tähelepanu pöörata Eesti tööandjate toetamisele, et “neil oleks valmisolek ja soov värvata kolmandatest riikidest tulevaid inimesi.” Ta pakkus veel välja, et omavahel võiks ka kokku viia Eesti ja Soome tööandjad, kes saaksid antud teemas omavahel kogemusi jagada.

Mõeldakse ka pagulastele

Seminari korraldaja, ÜRO Pagulasameti Põhja-Euroopa piirkonna integratsiooninõunik Karolis Žibas ütles, et tal on UNHCR-i algatatud pikaajalise koostöö esimeste tulemuste üle väga hea meel. “Me väga loodame, et ka pagulased saavad säärasest ettevõtmistest kasu,” sõnas Žibas, kes tõi välja, et selles valdkonnas on omavahel koostööd tegema asunud Eesti Pagulasabi ja Soome mittetulundusühendus Nicehearts, mis tegeleb tüdrukute ja naiste võimekust arendavate projektidega Soomes.

Järgmine koostööüritus Eesti ja Soome integratsioonispetsialistide vahel on teine eestlaste visiit Vantaa linna, mis toimub juba tänavu oktoobris.

Jaga Facebookis Jaga Twitteris