2017 aasta lõpus oli maailmas ligi 25,4 miljonit pagulast. Nii paljude pagulaste majutamise ja toetamise koormus langeb jätkuvalt ebaproportsionaalselt palju üksikutele riikidele. Kümme riiki majutavad 60 protsenti maailma pagulastest, kellest valdav osa (85 protsenti) elab arengumaades, mis seisavad ise silmitsi arenguväljakutsetega.
Nende riikide toetamine ning põgenejate probleemidele globaalsete lahenduste loomine on kriitilise tähtsusega väljakutse, millele saab vastata vaid riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja erasektori koostööd tugevdades. Just sellega ülemaailmne pagulasraamistik tegelebki. See on uus kokkulepe pagulastele ja kogukondadele, kes on neid võtavad. Raamistik soovib parandada pagulaste kaitse tingimusi vastuvõturiikides, vähendades näiteks vajadust asuda edasisele ohtlikule teekonnale, ning tagades, et nende riikide ja kogukondade areng ei kannataks nende lahkuse tõttu.
Raamistik tõlgib 2016. aasta septembris 193 ÜRO liikmesriigi poolt vastu võetud New Yorgi Pagulaste ja Rändajate Deklaratsiooniga ühinemisel võetud kohustused praktilisteks ja konkreetseteks meetmeteks. See on plaan, kuidas juhtida ja tugevdada rahvusvahelist tegevust pagulaskriiside korral nii, et vastuvõtvad riigid saaksid aegsasti vajalikku tuge; et pagulased pääseksid ligi haridusele ja tervishoiule, ning et neil oleks võimalus end ise ülal pidada ja elada täisväärtuslikku elu; ning veel, et pagulaste täbarale olukorrale hakataks lahendusi otsima kohe alguses. See aitab pagulaste liikumisele süstemaatilisemalt vastata ning koguda selleks vahendeid nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil.
Raamistikul on neli osa. Esimene, sissejuhatav osa tutvustab pagulasraamistiku tausta, juhtpõhimõtteid ja eesmärke. Teise osa pealkiri on “Terviklik pagulusele reageerimise raamistik” (CRRF). Kolmas osa on tegevuskava, mis paneb paika konkreetsed meetmed raamistiku eesmärkide täitmiseks. Viimane raamistiku osa käsitleb jätkutegevust ja seiret, mida hakatakse läbi viima ennekõike ülemaailmse pagulasfoorumi kaudu iga nelja aasta järel.
Selle neli peamist eesmärki on:
Konkreetsemalt on ülemaailmse pagulasraamistiku tulemus ennustatavam toetus vastuvõtvatele riikidele ja kogukondadele, enam paiku ümberasustamiseks ja teisi seaduslikke ligipääse kolmandatesse riikidesse. Samuti püüab see suurendada osalust konfliktide ja nende põhjuste lahendamisel, et vabatahtlik kojunaasemine oleks reaalne ja kestlik võimalus. Kõikide raamistiku osadega tuleb töötada üheskoos, võrdse pühendumisega.
Mõlemad raamistikud said alguse ÜRO liikmesriikide poolt 2016. aastal vastu võetud New Yorgi pagulaste ja rändajate deklaratsiooniga võetud kohustustest, kuid ülemaailmne pagulasraamistik tegeleb ainult pagulastega. Erinevalt ülemaailmsest ränderaamistikust on pagulasraamistiku arengut juhtinud ÜRO Pagulasamet (UNHCR) koostöös ÜRO liikmesriikide ja mittetulundusühendustega. Lai huvigruppide ring on sellele esitanud ligi 500 avalikult kättesaadavat ettepanekut.
Ei. Raamistik ei asenda, vaid toetub olemasolevale rahvusvahelisele pagulasi käsitlevale õigussüssteemile, kaasa-arvatud 1951. aasta pagulasseisundi konventsioonile ja muule pagulasi, inimõigusi ja humanitaarabi käsitlevatele rahvusvahelisele õigusele. Pagulasseisundi konventsioon keskendub pagulaste õigustele ja riikide kohustustele. Ülemaailmne pagulasraamistik kinnitab neid standardeid ja põhimõtteid ning keskendub rahvusvahelise koostöö edendamisele vastamaks pagulassituatsioonidele ausamalt, süsteemsemalt ja kõikehõlmavamalt, et pagulased ja nende vastvõtjad saaksid olla kindlad teiste tugevale toetusele.
Ei. See on dokument, mille üle on viimase 18 kuu vältel riikide ja paljude teiste huvigruppidega tihedas koostöös intensiivselt läbi räägitud. Selle eesmärk on lainedada toetust pagulastele ja neid vastu võtvatele kogukondadele. Teksti viimane versioon sündis konsensuses ja tugevas pühendumises pagulaste rahvusvahelisele kaitsele ja rahvusvahelisele koostööle. See ei tekita uusi õiguslikke kohustusi ega muuda ÜRO Pagulasameti mandaati.
ÜRO Pagulaste Ülemvolinik kutsuti pagulasraamistikku esitama ÜRO Peaassamblee 73. istungjärgule koos iga-aastase UNHCRi resolutsiooniga. Üle 18 kuu kestnud intensiivsete vestluste käigus pidasid ÜRO liikmesriigid, eksperdid, kodanikuühendused ja pagulased temaatilisi arutelusid ning ametlikke konsultatsioone, 2017. aasta detsembris viidi läbi inventuur ülemvoliniku kaitseväljakutsete osas.
Lisaks sellele on saadud õppetunnid “Tervikliku pagulusele reageerimise raamistiku” elluviimisest 15 riigis 2017. ja 2018. aastail. ÜRO liikmesriigid olid üle 18 kuu kestnud laiapõhjalises konsultatsiooniprotsessis väga tugevalt kaasatud ning viimasel raamistiku dokumendil, mille ülemvolinik üldassambleele esitas, on väga lai toetus.
Jah, valdav enamus. 13. novembril 2018. aastal kiitis ÜRO üldassamblee sotsiaal-, humanitaar- ja kultuurikomitee (kolmas) raamistiku suure häälteenamusega heaks osana oma iga-aastasest omnibus-resolutsioonist ÜRO Pagulasameti kohta ning 17. detsembril lepiti selles kokku üldassambleel (UNGA). See on konsensuslik dokument ning esindab tänapäeva maailma mitmepoolset tegutsemist.
Pagulased põgenevad sõja, tagakiusamise ja inimõiguste rikkumise eest. Nende pagemine pole vabatahtlik ja seda ei saa planeerida. Üle maailma põgeneb enamus pagulastest (85 protsenti) arenguriikidest elama nende koduriikidele lähedal asuvatesse arenguriikidesse, mis seisavad silmitsi omaenese arenguväljakutsetega. Üks ülemaailmse pagulasraamistiku peamiseid eesmärke on kindlustada, et pagulasi vastuvõtvaid riike toetatakse paremini ning et pagulased saaksid seal ise toime tulla. Raamistik püüab parandada pagulaste kaitsetingimusi vastuvõturiikides, sealhulgas vähenda vajadust ohtliku edasiliikumise järele ning kindlustada, et nende riikide ja kogukondade areng ei kannata nende lahkuse tõttu. Samuti püüab raamistik avada enam seaduslikke teid püsivateks lahendusteks, sealhulgas kolmandatesse riikidesse ümberasustamist.
ÜRO Pagulasameti kodulehel on eraldi rubriik ülemaailmse pagulasraamistiku selgitamiseks, mida saab lugeda siit.
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
