Kõrge on Ukrainast pärit põgenike tööhõive määr. Eestis töötab praegu 69%, mis on kolmest Balti riigist kõrgeim. © UNHCR/Anna Liminowicz
Kuna sõda Ukrainas jätkub, kohanevad tuhanded Eestis viibivad põgenikud uue keskkonnaga, püüdes samal ajal oma elu uuesti üles ehitada. ÜRO pagulasameti (UNHCR) Ukraina olukorra regionaalse vastuvõtu kava raames elluviidav sotsiaalmajandusliku olukorra uuring annab ülevaate põgenike kogemustest 10 riigis. Eestis hõlmas uuring 600 leibkonda ja 1 409 üksikisikut ning viidi läbi koostöös Eesti Pagulasabi ja IOM-iga (Rahvusvaheline Migratsiooniorganisatsioon). Uuringus tuuakse esile märkimisväärsed edusammud keeleõppes, tööhõives ja sotsiaalses kaasatuses, rõhutades samal ajal ka jätkuvat vajadust majandusliku toetuse järele.
Keeleõppel on oluline roll lõimumises, mistõttu paljud Eestis viibivad põgenikud on otsinud võimalusi keeleoskuse arendamiseks. Uuringust selgus, et 58% põgenikest on osalenud keelekursustel ja 84% osalenutest olid saadud teadmistega rahul. See kaasatus on suurem kui Lätis, kus 30% põgenikest on osalenud keelekursustel, ja Leedus, kus see näitaja on 41%. Eesti keeles suhtlemise oskus on jätkuvalt võtmetegur töökoha kindlustamisel, igapäevaelus orienteerumisel ja sidemete loomisel kogukonnaga.
Kõrge on ka Ukrainast pärit põgenike tööhõive määr. Eestis töötab praegu 69%, mis on kolmest Balti riigist kõrgeim. Võrdluseks, Lätis töötab 56% ja Leedus 53% põgenikest. Vaatamata kõrgele tööhõive määrale seisavad paljud pagulased endiselt silmitsi rahaliste raskustega. 75% leibkondadest teatab, et nende sissetulek jääb allapoole riiklikku vaesuspiiri ja 24% näeb vaeva põhikulude katmisega. Paljud Ukrainast pärit põgenikud kogevad ka oskuste kaotust, töötades sektorites ja ametikohtadel, mis ei vasta nende kvalifikatsioonile.
Nendest raskustest hoolimata on põgenike ja neid vastuvõtvate kogukondade vahelised suhted positiivsed. 77% Eestis viibivatest Ukrainast pärit põgenikest kirjeldab oma suhtlust kohalikega hea või väga heana. Toetus kohalikelt on olnud oluline tegur, mis on aidanud põgenikel kohaneda ja oma elu uuesti üles ehitada.
Positiivne on ka kõrge koolikohustuse täitmise määr – 2023/2024. õppeaastal õppis Eesti koolis 93% 7-18-aastastest lastest. Lätis on see näitaja 62% ja Leedus 83%.
Suurem osa Ukrainast pärit põgenikest Eestis näeb ka oma lähitulevikku Eestis. Ligi 80% vastanutest märkis, et nad kavatsevad jääda järgmiseks aastaks, mis rõhutab vajadust pikaajaliseks kaasamiseks.
SEIS-i uuring on oluline ressurss poliitikakujundajatele, humanitaarorganisatsioonidele ja kohalikele omavalitsustele. UNHCR jätkab koostööd Eesti riigi ja teiste partneritega, et tugevdada pikaajalisi lahendusi, tagades, et Ukrainast pärit põgenikud saaksid ühiskonnas täiel määral osaleda ja panustada kogukondadesse.
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
