© UNHCR/Reuben Lim Wende
Bakuu, 12. november 2024 – Uues aruandes hoiatatakse, et inimesed, kes on sunnitud põgenema sõja, vägivalla ja tagakiusamise eest, satuvad üha sagedamini ülemaailmse kliimakriisi eesliinile, kus nad seisavad silmitsi surmava ohtude kombinatsiooniga, kuid neil puudub kohanemiseks vajalik rahastamine ja toetus.
Täna ÜRO pagulasameti (UNHCR) koostöös 13 ekspertorganisatsiooni, teadusasutuste ja pagulaste juhitud rühmadega avaldatud aruandes kasutatakse värskeid andmeid, et näidata, kuidas kliimašokid mõjutavad konflikte, lükates need, kes on juba niigi ohus, veelgi raskemasse olukorda.
Üle kogu maailma on sunniviisiliselt ümberasunud enam kui 120 miljonit inimest, kellest kolm neljandikku elab riikides, mida kliimamuutused tugevalt mõjutavad. Pooled neist, nagu Etioopia, Haiti, Myanmar, Somaalia, Sudaan ja Süüria, asuvad kohtades, mida mõjutavad nii konfliktid kui ka tõsised kliimaohud.
Aruande – Väljapääs puudub: Kliimamuutuste, konfliktide ja sunniviisilise ümberasumise eesliinil (No Escape: On the Frontlines of Climate Change, Conflict and Forced Displacement) – järgi suureneb aastaks 2040 eeldatavalt nende riikide arv, kus on äärmuslikud kliimaga seotud ohud, ja mis suures enamuses võtavad vastu ümber asuma sunnitud inimesed, 3 riigilt 65 riigile. Samuti prognoositakse, et 2050. aastaks on enamikus pagulasasulates ja -laagrites kaks korda rohkem ohtlikult kuumi päevi.
„Maailma kõige haavatavamate inimeste jaoks on kliimamuutus karm reaalsus, mis mõjutab nende elu sügavalt,“ ütles ÜRO pagulaste ülemvolinik Filippo Grandi. „Kliimakriis põhjustab sundümberasumist piirkondades, mis juba praegu võtavad vastu suure hulga konflikti ja ebakindluse tõttu oma juurte juurest lahkunud inimesi, mis võimendab nende rasket olukorda ja neil ei ole enam ühtegi kohta, kuhu turvaliselt minna.“
Näiteks Sudaani laastav konflikt on sundinud miljoneid inimesi põgenema, sealhulgas 700 000 inimest on jõudnud Tšaadi, mis on aastakümneid pagulasi vastu võtnud ja mis on üks kliimamuutustega kõige enam kokku puutuvaid riike. Samal ajal ähvardab paljusid, kes põgenesid lahingutegevuse eest, kuid jäid Sudaani, edasine sundümberasumine, sest riiki on tabanud tõsised üleujutused.
Sarnaselt on 72 protsenti Myanmari pagulastest otsinud turvalisust Bangladeshis, kus loodusohud, nagu tsüklonid ja üleujutused, on liigitatud äärmuslikeks.
„Meie piirkonnas, kus nii paljud inimesed on juba nii palju aastaid sundümberasunud, näeme kliimamuutuse mõju otse oma silme ees,“ ütles Grace Dorong, Lõuna-Sudaanis elav kliimaaktivist ja endine pagulane. „Ma loodan, et selles aruandes välja toodud inimeste hääled aitavad otsustajatel mõista, et kui nendega ei tegeleta, süveneb sundümberasumine ja kliimamuutuste mitmekordistav mõju. Aga kui nad meid kuulavad, saame ka meie olla osa lahendusest.“
Aruandes rõhutatakse ka seda, et kliimameetmete rahastamine ei jõua pagulaste, vastuvõtvate kogukondade ja teisteni ebakindlates ja sõdadest räsitud riikides, mistõttu nende võime kohaneda kliimamuutuste mõjuga halveneb kiiresti.
Praegu saavad haavatavad riigid ainult umbes 2 USA dollarit inimese kohta aastas kohanemisvahenditena, mis on hämmastav vahe võrreldes 161 dollariga inimese kohta paremal järjel olevates riikides. Kui investeeringud jõuavad haavatavatesse riikidesse, läheb üle 90 protsendi neist pealinnadesse, samal ajal kui muudes kohtades saadakse harva kasu.
Järeldused avaldatakse Bakuus, Aserbaidžaanis toimuval COP29 konverentsil, kus ÜRO pagulasamet kutsub üles suurendama kliimameetmete rahastamist, mis jõuaks kõige enam abi vajavate inimesteni. UNHCR kutsub riike üles kaitsma sunniviisiliselt ümberasunud inimesi, kes seisavad silmitsi täiendava kliimakatastroofide ohuga, ning andma neile ja neid vastuvõtvatele kogukondadele sõnaõigus rahastamis- ja poliitiliste otsuste tegemisel.
„Kliimakriis kujutab endast sügavat ebaõiglust,“ ütles Grandi. „Põgenema sunnitud inimesed ja neid vastuvõtvad kogukonnad vastutavad kõige vähem süsinikdioksiidi heitkoguste eest, kuid maksavad selle eest kõige kõrgemat hinda. Miljardite dollarite suurune kliimameetmete rahastamine ei jõua kunagi nendeni ja humanitaarabi ei suuda üha suurenevat lõhet piisavalt katta. Lahendused on olemas, kuid vaja on kiiret tegutsemist. Ilma nõuetekohaste vahendite ja toetuseta jäävad need, keda see mõjutab, lõksu.“
LÕPP
Märkus toimetajatele:
Ringhäälinguorganisatsioonidele, uudisteagentuuridele ja teistele meediaspetsialistidele: laadige fotod ja videomaterjal siit alla.
Aruanne – Väljapääs puudub: Kliimamuutuste, konfliktide ja sunniviisilise ümberasumise eesliinil No Escape: On the Frontlines of Climate, Conflict and Displacement) – avaldatakse ametlikult ÜRO kliimamuutuste konverentsi 2024 (COP29) ajal Bakuus 12. novembril 2024 kell 14.30 toimuval pressikonverentsil ÜRO pagulaste ülemvoliniku Filippo Grandi ja kliimameetmete pagulaste eestkõneleja Grace Dorongiga.
Tegu on UNHCRi esimese kliimaaruandega, milles uuritakse kliima ja sundümberasumise kokkupuutepunkte, puudujääke praeguses kliimameetmete rahastamises, mõjutatud isikute õiguskaitse tulevikku ning vajadust investeerida vastupanuvõimet käsitlevatesse projektidesse ebakindlates ja konfliktidest mõjutatud keskkondades. Selle aruande koostamiseks oleme ühendanud jõud 13 eksperdiorganisatsiooni, teadusasutuse ja pagulaste juhitud organisatsiooniga.
ÜRO pagulasamet (UNHCR) on Bakuus toimuval COP29 konverentsil juhtivmeeskond, kes tagab, et ümberasuma sunnitud inimeste olukord ja nende pakiline vajadus kaitse, rahastamise ja toetuse järele hõlmatakse kogu tippkohtumise jooksul aruteludesse ja otsustesse.
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
