Aruande andmed näitavad, et umbes 7,2 miljonit pagulaslast jääb haridusest ilma. © UNHCR/Oxygen Empire Media Production
ÜRO pagulasameti (UNHCR) pagulaste haridusstrateegia 2030 algatamisest on möödas viis aastat ja kuigi selle aasta pagulashariduse aruandest selgub, et vahepealse aja jooksul on tehtud olulisi edusamme, vajab suur osa kitsaskohti endiselt lahendamist, sest ligi pooled maailma 14,8 miljonist kooliealisest pagulaslapsest ei käi endiselt koolis.
Aruandes analüüsitakse andmeid 65-st pagulasi vastuvõtvast riigist, mille kohaselt jääb umbes 7,2 miljonil pagulaslapsel haridus saamata mitmete tegurite, sealhulgas ebakindluse, kaasava hariduspoliitika puudumise, piiratud võimekuse ja keelebarjääri tõttu, mis seab ohtu noorte tulevase heaolu ja võtab neilt võimaluse end realiseerida.
Pagulaste hariduses osalemise määr oli 2022–23. õppeaastal 37% eelkooliealiste puhul, julgustavama numbrina 65% algkooliealiste puhul ja 42% keskkooliealiste puhul. Pagulaste osalemine kolmanda taseme hariduses, kus takistuste hulka kuuluvad kõrged õppemaksud ja töökindla sideühenduse puudumine, ei muutunud võrreldes eelmise aasta aruandega (7%), jäädes poolele teele 2030. aastaks seatud eesmärgist (15%). Vaatamata sellele, et 2023. aastal suurenes kolmanda astme kooliealiste pagulaste arv maailmas, jääb see näitaja 7% juurde, sest kolmanda astme hariduses osalevate pagulaste arv on reaalselt suurenenud ligi 50 000 võrra.
Aruandest selgub ka, et jätkuvalt esineb sooline ebavõrdsus pagulaste juurdepääsul haridusele ning rohkem kui 600 000 ümberasuma sunnitud Ukraina last ja noort jäävad kodumaal kestva sõja tõttu koolist eemale, alustades neljandat katkenud kooliaastat.
„Haridus võib olla elupäästev – tõendid näitavad seda selgelt,“ ütles ÜRO pagulaste ülemvolinik Filippo Grandi. „Haridust seostatakse väiksema tõenäosusega teismelisena rasestuda ja varakult abielluda, andes tüdrukutele võimaluse oma saatust ise kujundada. Poiste puhul aitab pikem haridustee vähendada riskikäitumise tõenäosust ja seega ka vägivalda ja tagakiusamist. See avab kõigile uksed tööturule pääsemiseks ning võimaldab pagulastel teenida elatist ja toetada oma peresid. Haridus muudab elu ühemõtteliselt paremaks. Lähenedes aastale 2030, kinnitame veel kord võetud kohustust kaitsta laste ja noorte õigust omandada teadmisi.“
Ligi pooled maailma 14,8 miljonist kooliealisest pagulaslapsest on endiselt koolist eemal. © UNHCR/Saad Sawas
Vaatamata takistustele on viimase viie aasta jooksul tehtud lootustandvaid edusamme, kusjuures uus aruanne näitab, et pagulaste juurdepääs haridusele on mõnedes olulisemates vastuvõtvates riikides paranenud. Kuigi riigieksamitel osaleb vähe pagulasi, on eksamid edukalt sooritanud pagulaste määr jätkuvalt kõrge, ületades mõnikord isegi riigi keskmisi näitajaid.
Arengut on toetanud näiteks haridusalaste ja valitsuste sidusrühmade ja kõrgkoolide jätkuv toetus ning erinevate juhtprogrammide, näiteks Albert Einsteini Saksa akadeemilise pagulasalgatuse (DAFI) laiendamine. Samuti leiti aruandes, et huvi spordi vastu aitab ühendada erineva taustaga lapsi ja noori, aidates luua omavahelisi sõprussidemeid ning tugevdades laste enesehinnangut, turvatunnet ja ühtekuuluvustunnet.
Ülemaailmne pagulasfoorum aitas 2023. aastal muuta rahvusvahelise vastutuse jagamise põhimõtte konkreetseks tegevuseks, andes kõrgetasemelisi lubadusi ning jagades toetusi ja tõenduspõhiseid häid praktikaid.
UNHCR kutsub vastuvõtvaid riike, valitsusi, abiandjaid ja partnereid üles jätkama ja kiirendama jätkusuutlikku rahvusvahelist koostööd ja uuenduslikke partnerlussuhteid, et lahendada pagulaste haridusalased vajadused aastaks 2030. Suurendades ressursse, laiendades programme ja rakendades mõjusaid abinõusid ümberasuma sunnitud või kodakondsuseta lasteni jõudmiseks, suudame luua pinnase tulevikuks, kus pagulaslastel ja -noortel on võimalik õppida, toime tulla ja arendada oma võimekust.
LÕPP
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
