Koguarv tõuseb 2024. aasta maiks 120 miljonini; Sudaanist Gaza ja Myanmarini ulatuvad konfliktid põhjustavad uut sundümberasumist ja vajavad kiiret lahendust.
© UNHCR/Ala Kheir
GENF – Sunniviisilise ümberasumise näitajad tõusid ÜRO pagulasameti 2024. aasta üleilmseid suundumusi käsitleva juhtaruande „Global Trends Report“ kohaselt eelmisel aastal kogu maailmas ajalooliselt uuele tasemele.
Üldine sunniviisiliselt ümberasunute arvu kasv – 2024. aasta maiks 120 miljonini – jätkus 12. aastat järjest ning see kajastab nii uusi ja muutuvaid konflikte kui ka suutmatust lahendada pikaajalisi kriise. Selle näitajaga oleks sunniviisiliselt ümberasunud elanikkonna arv üle maailma võrdne maailma suuruselt 12. riigiga ehk umbes sama suur kui Jaapani elanikkond.
Oluline tegur, mis on suurendanud näitajaid, on laastav konflikt Sudaanis: alates 2023. aasta aprillist on riigis registreeritud rohkem kui 7,1 miljonit uut sunniviisiliselt ümberasunud inimest, millele lisandub veel 1,9 miljonit väljaspool riiki. 2023. aasta lõpuks oli kokku 10,8 miljonit sudaanlast sunnitud kodukohast lahkuma. Kongo Demokraatlikus Vabariigis ja Myanmaris pidid eelmisel aastal miljonid julmade võitluste tõttu riigisiseselt ümber asuma. UNRWA hinnangul oli eelmise aasta lõpuks Gazas katastroofilise vägivalla tõttu sunniviisiliselt ümber asunud kuni 1,7 miljonit inimest (75 protsenti elanikkonnast), kusjuures mõned Palestiina pagulased on põgenenud mitu korda. Süürias valitseb endiselt maailma suurim sunniviisilise ümberasumise kriis: riigis ja väljaspool seda on sunniviisiliselt ümber asunud 13,8 miljonit inimest.
„Nende karmide ja kasvavate arvude taga on lugematu hulk inimtragöödiaid. Sellised kannatused peavad innustama rahvusvahelist üldsust kiiresti tegutsema, et tegeleda sundümberasumise algpõhjustega,“ ütles ÜRO pagulaste ülemvolinik Filippo Grandi. „On viimane aeg, et sõdivad pooled austaksid põhilisi sõjaseadusi ja rahvusvahelist õigust. Fakt on see, et ilma parema koostöö ja kooskõlastatud jõupingutusteta konfliktide, inimõiguste rikkumiste ja kliimakriisiga tegelemiseks kasvab sunniviisiliselt ümberasunud inimeste arv edasi ning sellega kaasneb taas viletsus ja kulukas humanitaarabitegevus.“
Kõige rohkem kasvas sunniviisiliselt ümberasunute arv konflikti eest põgenevate inimeste arvelt, kes jäid oma kodumaale: riigisisese sundrände seirekeskuse (Internal Displacement Monitoring Centre) andmetel tõusis see arv 68,3 miljonini ehk on teinud viie aastaga läbi ligi 50-protsendise kasvu.
Pagulaste ja teiste rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste arv tõusis 43,4 miljonini, kui arvestada ka UNHCRi ja UNRWA mandaadi alla kuuluvaid pagulasi. Valdava enamiku pagulastest on vastu võtnud naaberriigid, kusjuures 75 protsenti neist elab madala ja keskmise sissetulekuga riikides, mis toodavad kokku vähem kui 20 protsenti maailma sissetulekust.
Aruandest selgus, et 2023. aastal naasis kodukohta üle 5 miljoni sisepõgeniku ja 1 miljoni pagulase. Need arvud osutavad mõningatele edusammudele pikemaajaliste lahenduste suunas. Positiivne on see, et ümberasustatud pagulaste arv kasvas 2023. aastal peaaegu 160 000ni.
„Pagulased – ja neid vastu võtvad kogukonnad – vajavad solidaarsust ja abikätt. Nad saavad ühiskonda panustada ja ka teevad seda, kui neid kaasatakse,“ lisas Grandi. „Samuti pöördusid eelmisel aastal miljonid inimesed koju tagasi, mis kujutab endast olulist lootusekiirt. Lahendused on olemas – oleme näinud, kuidas riigid nagu Keenia on olnud pagulaste kaasamisel teerajajad –, kuid selleks on vaja tõelist pühendumist.“
Aruandes esitati ka uus analüüs kliimakriisi ja selle kohta, kuidas see mõjutab üha enam ja ebaproportsionaalselt ümberasuma sunnitud inimesi.
Arvestades 120 miljoni sunniviisiliselt ümberasunud inimese ees seisvaid tohutuid raskusi, mida on kirjeldatud üleilmseid suundumusi käsitlevas aruandes, pühendub UNHCR ka edaspidi kindlalt uute lähenemisviiside ja lahenduste pakkumisele, et aidata inimesi, kes on sunnitud oma kodudest põgenema, kus iganes nad ka ei oleks.
LÕPP
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
