Pagulased, varjupaigataotlejad ja sundränne on muutunud poliitilises ja avalikus mõttevahetuses aktuaalseks teemaks. Sellegipoolest ümbritsevad seda teemat müüdid ja liiga sageli faktide puudumine. Sellel leheküljel avaldab UNHCR teile 10 olulist fakti pagulaste kohta 2022. aasta globaalsete trendide aruandest – et arutelu põhineks faktidel.
Sõja, tagakiusamise, konflikti, vägivalla ja inimõiguste rikkumise tõttu sundrännanud inimeste arv kasvas 2022. aasta lõpuks hinnanguliselt 108,4 miljonini. See arv sisaldab 35,3 miljonit pagulast. Vaid ühe aastaga kasvas see arv 19,1 miljoni sundrännanud inimese võrra, mis on suurim aastane kasv, mida kunagi varem on täheldatud.
Türgi on maailma suurim pagulasi vastuvõttev riik 3,6 miljoni pagulasega, talle järgneb Iraani Islamivabariik 3,4 miljoniga. Peaaegu kõik 3,6 miljonit pagulast, kelle Türgi on vastu võtnud, on pärit Süüriast.
Kuigi 34,6 miljonit inimest on oma riigist põgenenud, on enamik põgenenutest, 62,5 miljonit, jäänud oma riiki sisepõgenikena. Kolumbia ja Süüria on kaks riiki, kus on kõige rohkem sundrännanud inimesi oma riigi sees, mõlemas 6,8 miljonit.
Kuigi lapsed moodustavad maailma rahvastikust 30%, on 41% kõigist pagulastest lapsed. 2022. aastal taotles umbes 51 700 saatjata või eraldatud last varjupaika maailma eri riikides.
52% kõigist pagulastest ja muudest rahvusvahelist kaitset vajavatest inimestest olid pärit vaid kolmest riigist: Süüria Araabia Vabariik (6,5 miljonit), Ukraina (5,7 miljonit) ja Afganistan (5,7 miljonit).
Enamik konflikti ja tagakiusamise eest põgenevaid inimesi jääb oma päritoluriigi lähedale. 2022. aasta lõpuks vähenes naaberriikides majutatud pagulaste arv võrreldes varasemate aastatega, peamiselt seetõttu, et paljud ukrainlased on vastu võetud riikides, mis ei ole Ukraina otsesed naaberriigid.
Suurema osa pagulastest võtavad jätkuvalt vastu madala ja keskmise sissetulekuga riigid. Maailma vaeseimad riigid võtavad vastu ebaproportsionaalselt suure osa maailma sundrännanud inimestest. Kuigi need riigid esindavad 9% maailma elanikkonnast ja ainult 0,5% maailma sisemajanduse kogutoodangust, võtavad nad vastu 16% kõigist pagulastest.
Paljud pagulased jäävad sundrännanuks aastateks, isegi aastakümneteks. Hinnanguliselt 23,3 miljonit pagulast on nn pikaleveninud rasketes oludes. Pikaleveninud rasked olud on need, kus rohkem kui 25 000 pagulast samast päritoluriigist on olnud paguluses konkreetses madala või keskmise sissetulekuga varjupaigariigis vähemalt viis aastat järjest.
Ukraina pagulaste arv kasvas 2022. aasta lõpuks 5,7 miljonini. See oli kiireim põgenike väljavool alates Teistest maailmasõjast, ja selle põhjustas 2022. aasta veebruaris toimunud Venemaa sissetungi järel Ukrainas puhkenud täiemahuline sõda.
Kuigi sundrännanud isikute arv on igal aastal suurenenud, on lahenduste leidmise tempo aeglustunud. 2022. aastal pöördus 6 miljonit sundrännanud inimest tagasi oma päritolupiirkondadesse või -riikidesse, sealhulgas 339 300 pagulast. See on 21% vähem kui eelmisel aastal. 2022. aastal oli iga tagasipöördunud või ümberasustatud pagulase kohta 16 uut pagulast.
Jaga Facebookis Jaga Twitteris
